Obsah (4)

§ 65§ 199§ 69§ 5

1-08-5543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 27. oktoobril 2008.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann Sekretär Tatjana Derk

§ 65

lg 2 alusel karistuse suurendamises, liitkaristuse mõistmises ja asenduskaristuse- üldkasuliku töö- mahus.

1. Mõistetud 2 kuud vangistust asendada üldkasuliku tööga 120 tundi.
2. Muus osas kohtuotsus jätta muutmata.
3. Apellatsioon rahuldada. 1 EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi U.M, sünd. xxx, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, faktiline elukoht xxxxxxxx xxxxx xxx. Xxx-x, sisse registreeritud xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xx, korduvas sissetungimise teel varguses

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetluses. Vähendatud karistust- 2 kuud vangistustsuurendati

§ 65lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a.

otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 kuud vangistust, mis

§ 69alusel asendati üldkasuliku tööga 180 tundi ärakandmisega 1 aasta jooksul.

Ühtlasi allutati U.M kriminaalhooldaja järelevalvele. Maakohtu otsuse kohaselt U.M varem varguseid toime pannud isikuna tungis 17.01.2008.a. ajavahemikus kella 06.30-st kuni 13.00-ni aknaklaasi lõhkumise teel sisse korterisse xxxx vallas Xxxxxx x-x ja varastas sealt oma isale Ü. A.ile kuuluvad teleri, DVD-mängija, kaks akudrelli, mootorsae, drelli, elektridrelli ja tikksae koguväärtusega 30 300 krooni. Apellatsioonid ja taotluste sisu Apellandi arvates kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, liites arutuseloleva teo eest mõistetud karistusele süüdistatavale varasema 2 kohtuotsusega- Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega- mõistetud karistuse. Nimelt karistati U.M-i Pärnu Maakohtu nimetatud otsusega varguse eest, kus varastatu maksumus oli 799.62 krooni. Käesoleva kuriteo toimepanemise ajaks oli selline tegu dekriminaliseeritud.

§ 5lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Lisaks sellele on U.M alaline töökoht, mille kõrvalt ühiskondlikku tööd teha on raske. Kaitsja taotleb tühistada kohtuotsus karistuste liitmises ja üldkasuliku töö kohaldamises. Ringkonnakohtu seisukoht Kuriteo faktoloogiat ja kvalifikatsiooni pole vaidlustatud. Seetõttu puudub vajadus nende asjaolude käsitlemiseks ka käesolevas kohtuotsuses.

§ 5

lg 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud karistatav igal ajahetkel alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seadusel, mis kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud. Alates 15.03.2007.a. kehtinud seadusemuudatuse kohaselt vargust, kus varastatu väärtus oli alla 1000 krooni, ei vaadeldud kuriteona, vaid väärteona. Nimelt sellise teo toimepanemises oli U.M tunnistatud süüdi ja karistatud Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega. Riigikohtu otsuse nr 3-1-2-4-07 p-s 5 on toodud sellise olukorra karistusõiguslik hinnang: seadusemuudatus, mis hakkab kehtima pärast kohtuotsuse jõustumist, võib teatud tingimustel tuua küll kaasa isiku vabastamise kohtuotsusest tulenevatest kestvatest karistusõiguslikest järelmitest või nende järelmite leevendamise, ent ei saa anda alust jõustumise ajal seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks ja isiku õigeksmõistmiseks. Varguse kvalifitseerimisel

§ 199

lg 2 p 4 (korduv vargus) ja

§ 199

lg 2 p 9 (süstemaatiline vargus) järgi pole oluline, kas eelnevad vargused on kvalifitseeritud väär- või kuritegudena. U.M pani Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. kohtuotsuse kohaselt toime õigusvastase teo, mis- olenemata detailsemast kvalifikatsioonist- on vaadeldav vargusena jätkuvalt igal ajahetkel kuni uue varguse toimepanemiseni ja uue kohtuotsuse langetamiseni. Järeldub, et 17.01.2008.a. uut vargust toime pannes U.M oli

§ 199

lg 2 p 4 nimetatud isik ja tema kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 ja 8 järgi.

3 Kolleegiumi arvates ei saa aga käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo eest mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistust, kuna seadus ei võimalda omavahel liita väärteona hinnatava teo toimepanemisele järgnevat karistust ja kuriteo eest mõistetud karistust. Seda isegi juhul, kui eelmine tegu oli selle toimepanemise ajal vaadeldav kuriteona, oli seda kohtus arutamise ajal, otsuse jõustumise ajal ja oleks seda ka käesoleval ajal. Oluline on, et vahepeal oli mingi vahepealne ajahetk, mil muidu kuriteona hinnatavat tegu vaadeldi seadusandja tahte kohaselt väärteona. Ringkonnakohtu arvates asjaolu, et U.M-i suhtes polnud vastu võetud 15.03.2007.a. seadusemuudatusest tulenevat tema olukorda leevendavat kohtulahendit, ei oma käesolevas asjas kaalu teistsuguse järelduse tegemiseks. Maakohtu istungil süüdistatav U.M kinnitas, et ta on üldkasuliku tööga kui asenduskaristusega nõus. Seetõttu ei vasta tegelikkusele kaitsja apellatsioonis väidetu, et selline asenduskaristus on süüdistatavale liigselt koormav. Karistuste liitmise tühistamine toob kaasa U.M-i kandmisele kuuluva karistuse muutumise. Kohus peab vajalikuks osutada kaitsja tähelepanu keelelisele eksimusele:

§ 69sätestab karistuse asendamise võimaluse üldkasuliku (mitte ühiskondliku) tööga. Kohtuotsus tuleb Kr

MS § 337 lg 1 p 4 alusel osaliselt tühistada ja apellatsioon rahuldada. Jüri Paap Meelika Aava Igor Amann 4