1-08-10125\3

(08231800071)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Ilja Malštšukov Kriminaalasi F.T süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2008.a. Prokurör Egon Oja Süüdistatav F.T - isikukood XXX, kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXX, töötab Hansakivi OÜ-s, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, karistatus kustunud; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada V j t š e s l a v F.T KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 3(kolm) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui F.T 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg –s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 2 Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata F.T-le kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista F.T-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number 1-08-10125 ja süüdistatava nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 439,60 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda võrdsetes osades 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist. SÜÜDISTUS. F.T
3. juulil 2008.a. kella 23.00 paiku XXX korteris, olles alkoholijoobes, tekkinud tüli käigus lükkas M G`d, mille tulemusena lõi kannatanu selja vastu seina ära. Seejärel vajutas F.T sõrmedega kannatanu kõrile. Nende tegudega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – rindkere põrutuse ja hematoomid. Sellega pani F.T toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.teise inimese kehalise väärkohtlemise. F.T kohtuistungil tunnistas oma süüd ning kahetses toimepandut. Kaitsja U. Truija leidis, et süüdistus on põhjendatud ja F.T käitumine on õigesti kvalifitseeritud. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. Kohus leiab, et F.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - kannatanu M G ütlustega selle kohta, et 12.07.08.a. väimehega joomise pärast tekkinud riiu käigus haaras viimane tal teda riietest ja lükkas. Lükkamise tagajärjel lõi ta selja ära vastu seina ja elektrilülitit, seejärel lämmatas F.T teda sõrmedega kõrist. Tütar tõmbas F.T käed kannatanu kõri ümbert ära ning kannatanul õnnestus korterist välja joosta; naabrite juurest kutsus ta politsei välja (tl.2 - 5); - perearstikeskusest väljastatud tõendi kohaselt on M G’l diagnoositud rindkere põrutus ja hematoomid . Verevalumid olid seljal, vasakul õlavarrel, ees rindkere kekel, parema rangluu all (tl. 6); 3 - Kahtlustatava F.T ütlustega selle kohta, et ämmaga M. G’ga tekkis tal tüli, mille käigus haaras ta ämmal kõrist ja lükkas teda eemale. Tunnistab oma süüd ja kahetseb, et kannatanule valu põhjustas (tl. 10-12). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et F.T süü kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Karistuse mõistmisel lähtub kohus F.T süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.T on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, teda on varem karistatud rahatrahviga ka alkoholiseaduse rikkumise eest. Alkoholi liigtarvitamisest on põhjustatud ka arutatav kuritegu. Süüdistatav on kohtuistungil väitnud, et 3 kuud tagasi pöördus ta ise ravile ning siiani ei ole ta enam alkoholi tarvitanud. Arvestades perekonna majanduslikku olukorda, ei pea kohus võimalikuks karistada F.T rahatrahviga ning nõustub prokuröri ka kaitsja taotlusega mõista talle karistuseks lühiajaline vangistus, kuid seda tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja järelevalve tema edasise käitumise üle on vajalik, et mõjutada teda edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
4. Kohtunik