prg. 214 lg 1 ja 203 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Apellatsiooni esitaja Süüdistatava K.U Maakohtu otsus 11.juunist 2008.a. kaitsja adv. Mirjam Frey Prokurör Robert Saareke Süüdistatav K.U (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Adv. Mirjam Frey Harju Maakohtu otsus 11.juunist 2008.a. K.U suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada 2 kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 11.juunist 2008.a. mõisteti K.U süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud;
järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
2 päeva karistuse hulka. Kandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates karistuse reaalsele kandmisele asumisest. K.U mõisteti
prg. 214 lg 1 järgi süüdi selles, et tema ajavahemikul 01.01.2005.a. kuni 17.09.2007.a. on süstemaatiliselt ähvardanud oma ema V. K.d ja isa E. K.d (isikukood XXXXXXXXXXX) tappa ja piinata, vara rikkuda ja hävitada , nõudes eelkirjeldatud tegevustega emalt raha.
prg. 203 järgi mõisteti K.U süüdi selles, et tema 12.08.2007.a. ja 13.08 2007.a. vahelisel ööl avas tahtlikult XXXXXXXXX X.XXXXXX XX-XX asuvas vannitoas vee kraani eesmärgiga põhjustada veeavarii. Kraanist väljuva vee põrandale juhtimise tagajärjel jooksis vesi lisaks korteri nr. XX põrandale, esimese korruse korterisse nr. X ja nr. XX. vesi rikkus korteri nr. XX vannitoa, esiku põranda, seinad, uksed ning laed ja korteris nr. X vannitoa seinad. Veeavarii tagajärjel tekkis korterites nr. X ja nr. XX hallitus. Veeavarii tagajärgede likvideerimise maksumus oli kokku 186510.- krooni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega K.U õigeksmõistmist. Apellant leiab, et Harju 3 Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Rikkumine seisnes selles, et kohtuotsuse järeldused K.U süü kohta ei vasta asjas kogutud tõenditele. K.U ei tunnistanud ennast esitatud süüdistustes süüd. 1. Tunnistades K.U süüdi
lg 1 järgi, leidis kohus, et tõendamist on leidnud kohtualuse poolt süstemaatiline vanematelt raha nõudmine, millega on kaasnenud tapmise ja piinamisega ning vara rikkumise ja hävitamisega ähvardamine. Kohus luges ülalmärgitud teod tõendatuks kannatanu V. K. ja tunnistaja E. K. kohtueelses menetluses antud ütlustega (t.l 10-16, 25-27). Apellant on arvamusel, et kohtu järeldus kuriteo objektiivse külje tõendatuse kohta ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega.
lg 1 kuriteokoosseisu eelduseks on, et isik kasutab ähvardamist mitte muul eesmärgil, vaid varalise kasu saamiseks. Seega tuleb
lg 1 kuriteokoosseisu tuvastamiseks selgitada, kas K.U poolt välja öeldud ähvardused, isegi kui need aset leidsid, olid suunatud vara omandamisele. Olemasolevad tõendid niisugust tegevuse motiivi ei kinnita. Nii nähtub V. K. 05.10.2007 antud ütlusest, et poeg K.U ähvardused vägivalda kasutada on aset leidnud olmetülide käigus. Kannatanu ütlusest ei tulene üheselt, et ähvardusi oleks K.U kasutanud ka raha väljapressimise eesmärgil. V. K. ütlustes sisalduva vastuolu tõttu ei saa K.U süüdi tunnistada
Tunnistaja E. K. väidab 17.10.2007 ülekuulamisel: „Toomas ütleb, et kui raha ei anna, siis teeb ta nii, et meil tuleb 10 korda rohkem maksta.“ Selline ähvardus ei sisalda vägivalla kasutamist. Seega ei ole täidetud
2. Tunnistades K.U süüdi
järgi kvalifitseeritavas kuriteos, leidis kohus, et tõendamist on leidnud võõra asja rikkumine olulise kahju tekitamisega. Kohtu arvates on kohtualuse enda, V. K. ja E. K. ütlustega tõendatud K.U poolt vannitoas veekraani lahtijätmise fakt, mille tagajärjel ujutas vesi üle vannitoa ja koridori.
Süüdimõistetu on ennast 26.10.2007 vara rikkumise faktis küll süüdi tunnistanud, kuid märkinud, et ei rikkunud vara tahtlikult (t.l 38). K.U ütluste kohaselt oli ta sel ööl alkoholijoobes. Väidab, et tõenäoliselt ta unustas kraani lahti. Ta arvas päris kindlasti, et ta kraani vannist välja võtnud ei oleks (t.l 38).Tunnistajad E. K. ja V. K., kelle ütlustele on kohus oma otsuse rajanud, ei tõenda K.U tegevuses tahtluse olemasolu. Sündmuse toimumise hetkel tunnistajad koha peal ei viibinud. Samuti ei vestelnud nad K.U-ga ei enne ega ka vahetult pärast kraani lahtikeeramist. Seega ei ole neil võimalik hinnata K.U tegevuse motiive 12.08.2007 öösel X.XXXXXX XX-XX asuva korteri vannitoas. V. K. 17.10.2007 antud ütlustes küll väidab, et poeg temaga vesteldes on tunnistanud, et uputas korterid ära meelega, kuid oma eelmistes ütlustes 4 05.10.2007 tunnistaja nii kategooriline ei ole. Pealegi on tunnistaja ütlused selles osas vastuolus K.U ütlustega, kes ei ole kunagi kinnitanud, et taoline vestlus oleks emaga aset leidnud.
lg 4 kohaselt tegutseb isik kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuivõrd K.U väitel ei jätnud ta meelega kraani lahti ega ka keeranud kraani vannist eemale, siis ei pidanud ta võimalikuks, et ta uputab korterid ega möönnud, et tema tegevuse tagajärjel saab võõras vara rikutud ning tekib oluline kahju. Tahtluse puudumise tõttu ei esine K.U tegevuses 12.08.2007 episoodis
Kohtu järeldus K.U tahtluse olemasolu kohta ei vasta asjas kogutud tõenditele. Kannatanu V. K. esitas vastuväited apellatsioonile, milles ta pidas apellatsiooni väiteid põhjendamatuteks, taotleb apellatsiooni rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioonikohtu istungil esitatud apellatsiooni, prokurör taotles selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluses, siis rajas maakohus põhjendatult oma otsuse kannatanute eeluurimisel antud ütlustele. Maakohus on oma otsuses tsiteerinud kannatanute ütlusi, milliste alusel loeb tõendatuks K.U poolt oma ema aadressil öeldud ähvardused füüsilise vägivalla kasutamiseks ja ka ähvardused vara hävitada, millised olid seotud raha üleandmise nõudmisega. Nii nähtub V. K. ütlustest, et K.U ähvardab tapmise ja piinamisega, kui talle raha ei anna. Sellised K.U poolt tehtud ähvardused ja nõudmised täidavad
prg. 214 lg –s 1 ettenähtud kuriteokoosseisu. Kuna K.U on ka varem karistatud kahel korral oma lähedaste s.h. oma ema suhtes (Harju Maakohtu otsus 22.12.2005.a.) toimepandud vägivallategude eest, siis oli kannatanul põhjendatud alus karta ähvarduste täideviimist.
prg. 203 osas on maakohtu otsus samuti põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väide, et K.U unustas veekreeni lahti, mis välistab tema teos tahtluse, on paljasõnaline. Tuvastatud on , et uputus tekkis seetõttu, et kraan oli avatud ja oli suunaga põrandale e. mitte kraanikausi või vanni kohal. On selge, et kui K.U öösel pesi, siis ei teinud ta seda põranda kohal vaid vanni kohal. Eeltoodu tähendab aga seda, et peale pesemist pidi K.U lahtise kraani põrandale suunama ja mitte kinni keerama. Nimetatud fakt räägib küll pigem sihipärasest tegevusest, mitte maakohtu poolt 5 tuvastatud kaudsest tahtlusest ja kohtukolleegium ei saa selles osas süüdistatava olukorda raskendada, kuid fakt iseenesest välistab apellatsioonis esitatud versiooni kraani lahtiunustamisest. Maakohus on oma otsuses põhjalikult motiveerinud K.U süüd vaidlusaluses kuriteoepisoodis ja kohtukolleegiumil puudub alus maakohtu otsuses toodud tõendamisprotsessi ümberhindamiseks. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud ka asjaolusid, millised annaksid aluse K.U-le mõistetud karistuse kergendamiseks. Nii
prg. 214 lg 1 kui ka prg. 203 sanktsiooni ülemmääraks on 5 aastat. K.U-le on mõistetud nimetatud paragarahvide järgi karistused, millised on sanktsioonide ülemmäärasid arvestades tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära ja ligilähedased sanktsiooni alammäärale. Kuritegude kogumi eest on mõistetud karistus
prg. 64 lk-s 1 ettenähtud kergeimat põhimõtet – karistuste katmise põhimõtet – kohaldades. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei pea võimalikuks K.U suhtes
prg. 74 sätete kohaldamist. Kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu sellekohaste põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 11.juunist 2008.a. K.U suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Igor Amann Jüri Paap
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.