lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p 1 ja § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav B.E - isikukood xxx; kodakondsuseta; põhiharidusega, elukoht: XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 10 korral, viimati: 20.12.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud (vabanes 19.01.2007.a.); tõkend – vahi all pidamine alates 24.10.2007.a. (kahtlustatavana kinni peetud 22.10.2007.a.) Kaitsja advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada B.E
lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust;
lg 2 p 1 järgi 4 (neli) kuud vangistust ja
Karistuseks kuritegude kogumi eest
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistus ühe kolmandiku (1 aasta) võrra ning kandmisele kuulub karistus 2 (kaks) aastat vangistust. 2 Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata;
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 22.10.2007.a.
B.E isikuna, kes on varem toime pannud valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, 24.06.2007.a. kella 03 paiku ebaseaduslikult, ilma valdaja loata, tungis tungis aadressil XXX asuvasse T Vle kuuluvasse aiaga piiratud hoovi. Selle tegevusega pani B.E toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. B.E, viibides ebaseaduslikult, valdaja loata XXX maja hoovis, 24.06.2007.a. kella 03 paiku, ajal, kui T V püüdis teda hoovi territooriumilt välja saata, lõi ta ehitusnoaga T V vasakusse kätte ning põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega pani B.E toime
teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud väärkohtlemise. POOLTE SEISUKOHAD. Süüdistav B.E tunnistas end kohtuistungil süüdi kõikides episoodides ja kahetses toimepandut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Ühelegi tsiviilhagile ta vastu ei vaielnud. Süüdistatava kaitsja U. Truija pidas süüdistust põhjendatuks igas episoodis ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Leidis, et süüdistatavat võib karistada väiksemas määras kui taotles prokurör, sest B.E on oma tegusid tunnistanud toimepandut kahetsenud. Tsiviilhagisid pidas kaitsja põhjendatuks. Prokurör M. Kink taotles B.E süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud, samuti süüdi tunnistada
järgi ja karistada vangistusega 5 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mistõttu karistuse alguseks lugeda tema vahistamise päev, s.o 22.10.2007.a. 4 Samuti taotles prokurör süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagid: A. A kasuks 5000 krooni, O. R kasuks 5300 krooni, M. M kasuks 1500 krooni, Tallinna Lepatriinu Lasteaia kasuks 3838 krooni ja Filkester OÜ kasuks 14790 krooni ning menetluskulud riigieelarve tuludesse. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED. 1. Kohus leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: 1.1. 08.06.2007.a – 10.06.2007.a toimunud episoodis
F ütlustega kohtueelses menetluses (I kd. tl. 34 - 35), mille kohaselt 08.06.2007.a umbes kell 14:30 paiku olid tema ja tema elukaaslase jalgrattad alles ja asusid Tallinnas, Kesk-Ameerika 8 maja keldris nende keldriboksis; nädalavahetusel olid nad ära ja rattaid ei kontrollinud; 10.06.2007.a kella 12:30 paiku nägi, et nende boksil oli lukk puudu ja boksi seest oli puudu kaks jalgratast; üks jalgratas oli Scott – musta halli-sinisega, rattal oli spidomeetri klamber, esi-ja tagatule raamid, rattakell; teine jalgratas oli must; esialgne kahju 9500 krooni; 17.12.2007.a annab kannatanu täiendavaid ütlusi (I kd. tl. 66 - 67), kus ta kinnitab, et sai tagasi temale kuuluva jalgratta Scott ning seoses vargusega ta tsiviilhagi esitada ei soovi; - kannatanu A. A annab ütlusi teise varastatud ratta kohta (I kd. tl. 43 - 44), mille kohaselt oli ratas must meeste jalgratas TREK 721, raam 19 tolli, peal oli pakiraam, spidomeeter, sadulaalune kott, jalgratta tugi; 17.12.2007.a annab A. A kannatanuna ütlusi (I kd. tl. 69-70), mis on kooskõlas kannatanu M. F ütlustega jalgratta varguse kohta ning kus A. A soovib seoses temalt jalgratta vargusega esitada tsiviilhagi summas 5 000 krooni; - Põhja politseiosakonna komissari J. Härma ettekande (I kd. tl. 45) kohaselt oli ta patrullis 09.06.2007.a ja pidas kell 07:10 aadressil Ristiku 33 maja ees kinni B.E, kes sõitis jalgrattaga Scott. - kannatanute ütlused jalgrataste varguse osas ühtivad kahtlustatava B.E enda antud ütlustega kohtueelses menetluses (I kd. tl. 51 - 54), mille kohaselt kuupäeval, mida ta täpselt ei mäleta, kõndis ta Kesk-Ameerika tänaval kui läks ühe maja keldrikorrusele, kus olid boksid; ühes boksis nägi ta kahte jalgratast (sinine SCOTT ja must TREK, mehe raamiga); ta avas luku, võttis ühe jalgratta ja sõitis sellega Koplisse, kus ta kinnitas jalgratta ühe aia külge; sõitis tagasi teisele jalgrattale järele ning sõitis sellega Koplisse, sinna, kuhu jättis esimese jalgratta; Ristiku tänaval pidas politsei ta kinni ja võttis talt jalgratta ära; ta viidi osakonda, kui ta lõpuks Koplisse jalgrattale järele sõitis, jalgratast enam seal ei olnud; tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb toimepandut. Nii karistusregistri väljavõte (I kd.tl. 16 – 27) kui toimikus olevad kohtuotsuse ärakirjad kinnitavad, et B.E näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud vargusi. 1.
Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 1.4. 24.06.2007.a toimunud episoodis süüdistuses
lg 2 p 1 ja § 121 järgi: - kannatanu T V ütlustega kohtueelses menetluses (II kd. tl. 4 - 5), mille kohaselt 24.06.2007.a umbes kell 03.00 märkas ta Rõika 17 oma maja hoovis meest; tema küsimise peale, et kes ta on ja mida ta teeb piiratud aiaga territooriumil, võttis mees noa ja hakkas vehkima; tekitas noaga talle vasakule käele keskmisele sõrmele lõikehaava; peale seda veel mees mõni aeg vehkis noaga ja siis kõndis hoovist minema, politseitöötajad pidasid mehe kinni; - kannatanu sellised ütlused on kooskõlas tunnistaja T V ütlustega kohtueelses menetluses (II kd. tl. 2 - 3), mille kohaselt 24. juunil kell 03.00 saatis tema poeg T. V ära külalised, pärast külaliste lahkumist koristas T väljas, kui avastas hoovist võõra noormehe; kui poeg hakkas noormeest välja ajama, võttis see noa ja lõi rinna suunas; T sai käe ette ja nuga haavas sõrmi; T kaitses oma vara ja pareeris noalööke jalaga; - kannatanu T. V vigastus on tõendatud patsiendikaardiga (II kd. tl. 6), millest nähtuvalt pöördus ta sõrmehaava tõttu haiglasse; - kahtlustatav B.E oma ütlustes kohtueelses menetluses (II kd. tl. 10 - 13) ei eita võõrasse aeda sisenemist ja noaga vehkimist ning kannatanule tervisekahjustuse tekitamist. Kohus peab aga ennastõigustavateks ja mitteusaldusväärseteks tema ütlusi selle kohta, et tema arvates pandi selles võõras aias toime vargust, mida tema tahtis takistada. Majaelanikud olid B.E-le tundmatud; võõras koht, samuti öine aeg on kohtu arvates piisavaks aluseks arvata, et heade või üllaste kavatsustega B.E sinna aeda ei tunginud ning tema poolt esitatud põhjendused on antud soovist oma käitumist millegagi õigustada. Kuna asjas pole kogutud tõendeid selle kohta, kas ja mida süüdistatav sealt aiast varastada või röövida tahtis, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud selles episoodis
Aiaga piiratud hoovi tungimine, kui selleks puudub valdaja nõusolek, on omavoliline ehk ebaseaduslik tungimine piirdega alale. Samuti on B.E isik, kes on seoses varasemate vargustega korduvalt sisse tunginud võõrasse hoonese või ruumi ning kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine
Kuna oma teo
järgi oli ta juba lõpuni viinud, kui kannatanu teda märkas, siis pärast seda noa haaramine ja kannatanule sõrmevigastuse tekitamine on kvalifitseeritav
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus ka selles episoodis tuvastanud. Toimepandud tegude eest peab B.E ka seaduses ettenähtud karistust kandma. 7 2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süüst. B.E on varastanud kõike, mis vähegi on võimalik kätte saada ning varastatud asjade mahamüümine on tema elatusvahendiks, võimaluseks tarbida narkootikume, ilma et peaks ise tööle asuma ja vaeva nägema raha teenimisega. Tema ohvriks võis langeda iga isik. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus B.E süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. B.E on varem juba kümnel korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegu eest, kuid ta jätkab ühe uute kuritegude toimepanemist. Varasemad rahalised karistused või lühiajalised vangistused pole talle vajalikku mõju avaldanud, pole olnud piisava mõjuga, et ära hoida uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kuna erinevate väärtegude eest on teda karistatud ka rahatrahvidega ning need kõik on jäänud tasumata, nõustub kohus prokuröri ja kaitsja arvamusega, et rahalise karistuse kohaldamine B.E suhtes, kellel on puudunud ka kindel töökoht, pole võimalik, selline karistus pole tema puhul täidetav ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. B.E pani uue varavastase kuriteo toime juba 5 kuu möödumisel eelmise vangistuse ärakandmisest. Tema teod muutuvad ühe raskemaks, suurenevad kahjusummad kannatanutele ning võõrale territooriumile või ruumi tungides on ta võimeline kasutama ka relva, antud süüdistuses ühes episoodis nuga, kui teda kästi võõralt territooriumilt lahkuda. Kohus leiab, et uute kuritegude eest järgnev karistus peab süüdlase mõjutamiseks olema karmim eelmisest. Kui eelmise otsusega kahe jalgratta varguse eest karistati B.E 9kuulise vangistusega (mida vähendati kolmandiku võrra), siis nüüd on ta lisaks kahele jalgrattale jõudnud varastada ka rida teisi väärtuslikke asju erinevatest kohtadest (kus kahjud ületavad 10 000 krooni), lisaks vargustele on ta toime pannud ka teisi kuritegusid, siis prokuröri poolt taotletud karistus varguste eest, samuti taotletud liitkaristus on ebaproportsionaalne võrreldes toimepandud kuritegude ohtlikkusega ning B.E süü suurusega ning kohus peab vajalikuks karistada teda rangema karistusega, kui taotles seda prokurör. Erinevate varguste eest peaks G. Denissovit karistama vähemalt sanktsiooni keskmises määras, arvestades aga kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib karistuseks varguste eest mõista kaks aastat vangistust. Teiste kuritegude eest võib karistus olla alla sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristusena
lg 1 alusel peab kohus põhjendtuks nii isikut kui tema poolt toimepandud tegusid arvesse võttes, karistuste liitmist, mitte kergemate karistuse kaetuks lugemist raskeima karistusega. Liitkaristuseks on põhjendatud vangistuse määr kolm aastat. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluks B.E puhul 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks lugeda tema vahistamise päev, s.o 22.10.2007.a. 8 Samuti tuleb B.E-lt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. Neile summadele ei ole süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid esitanud. Kohtu arvates on esitatud hagid põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 306, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.