lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav A.A – ik: : xxx; EV kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus, elukoht: xxx; töökoht: FIE, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral. järgi Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 21.07.2008.a. Kaitsja Alla Jakobson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.A
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 2 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.A Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta A.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Välja mõista A.A-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, 2) kohtuarstlik ekspertiis – 6800 krooni. _ Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või arvele 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777; ära märkida kriminaalasja number „1-08-11229 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viisteist) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS A.A süüdistatakse selles, et tema 31.08.2007. a. kella 06:46 ajal, juhtides mootorsõidukit Xxx registreerimisnumbriga xxx, millega ta liikus Tallinnas mööda Narva maanteed kesklinna poolt suunaga Lasnamäe poole esimeses sõidureas, lähenedes Narva mnt ja Oru tänava ristmiku juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, ei kohandanud oma sõiduki sõidukiirust arvestades teeolusid /märg teekate/, ilmastikutingimusi /päikese peegeldus märjal asfaldil/ ning muidu liiklusolusid /jalakäijate liikumine/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees ja ei ilmutanud piisavat tähelepanu ning ei peatunud ega vähendanud piisavalt sõidukiirust enne ülekäigurada jalakäijale tee andmiseks /LE § 123/, kuigi teises sõdureas oli seisma jäänud sõiduauto jalakäijale tee andmiseks /LE 46, 47/, sõites reguleerimata ülekäigurajal otsa vasakult paremale teed ületavale jalakäijale Lea Streff’ile /LE § 44/, põhjustades jalakäija surma. 3 A.A rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust/, § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 47 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani A.A toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule Tiia Lendsalu’le (hukkunu õde) tekitati moraalne ja varaline kahju. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatav A.A tunnistas ennast kuriteos kohtuistungil süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde enda karistamise osas. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.A-le mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi 2-aastane vangistus.
lg 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Lisaks tuleb
lg 1 p 1 alusel võtta A.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. A.A tuleb süüdi tunnistada
Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.-krooni (II astme kuritegu 1,5 miinimumpalka) ja ekspertiisikulud. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.