← Eesti

1-07-7748\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-7748

(07231500229)Otsuse kuupäev
  1. novembril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokurör Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ainar Koik Owe Ladva Kriminaalasi L.R süüdistuses KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav L.R, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, töötas OÜ K , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 12 korral, viimati: - 24.01.2007.a. Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 1 kuu ja KarS § 65 lg 2 alusel kokku 7 kuulise vangistusega, karistusaja lõpp 22.08.2007.a., väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada L.R: KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita 22.01.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus ( 7 kuud vangistust) ning liitkaristuseks lugeda 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha 22.01.2007.a. kohtuotsusega mõistetud ning täielikult ärakantud karistus ning eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ( kokku 9 kuud ja 25 päeva ), seega kandmisele kuulub 2 aastat 9 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 16.11.2007.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista L.R-ilt tsiviilhagi JK(XX) kasuks 6170,- krooni. Välja mõista L.R-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 9000,-krooni, kaitsjatasud summas 13735,20 krooni ja ekspertiisitasu 14 100,-krooni . L.R tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „L.R, 1-077748, sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid: • CD plaadid (asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. • Viinapudel „Veski meister“ ja DNA proovid (asuvad kriminaalasja juures) – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK L.R on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 15 – 18 jaanaur 2007.a. kindlakstegemata kuupäeval Tallinnas XXX tuvastamata kuupäeval lõi rusikatega AK mitmel korral näo ja alakõhu piirkonda, mille tagajärjel AK kukkus tugitooli peale, tekitades temale eluohtliku tervisekahjustuse – kõhu piirkonna kinnise tömp trauma peensoolekinnisti rebendi, verevalumitega nahaaluses rasvkoes ja kõhukelmel paremal pool ja keskjoonel alakõhu piirkonnas ning nahaaluse verevalumiga paremal pool kubeme piirkonnas, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust, aga samuti põrutushaavad vasakul pool sarna piirkonnas ja paremal pool laubal koos verevalumiga kõõlustanul otsmiku piirkonnas, nahaalused verevalumid näol, rindkere eespinnal, vasakul õlavarrel ja vasakul reiel ja vasakul labakäel, millise käitumisega pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Olles AK tahtlikult tekitanud eespoolkirjeldatud eluohtliku tervisekahjustuse, põhjustas ettevaatamatusest AK surma, mis leidis aset
  3. jaanuaril 2007.a., millise käitumisega pani L.R toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.R esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 26.09.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas L.R, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi selles, et lõi AK, kuid tappa teda ei tahtnud, kahetses tehtut. Veel kord kinnitas, et nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungil ülekuulamise käigus seletas, et see et AK on surnud, on fakt, kuid tema teda tappa ei tahtnud, A oli tore inimene. XXX korteris elas ta koos oma naise MK, samas elas ka AK. Vist 19.01.2007.a. (täpset kuupäeva ta ei mäleta), ajas naine ta üles ja ütles, et vargad käisid, tema vaatas, et uks on lahti, arvas, et jättis ukse lahti, lõi A ühe korra rusikaga kõhtu ja tõukas tugitoolile. Pärast parandas ust. Tuli ühistu perenaine ja küsis, et mis sa lõhud, ta vastas, et parandab ust, vargad käisid. Peale löömist A oli veel elus, ülejärgmine päev rääkis veel temaga, A istus ikka tugitoolis, 20.
  4. hommikul AK kaebas kehva olemist ja kõhuvalu, sama päeva õhtul ta avastas, et A ei liigu enam ja on vist surnud, silmad olid tal klaasistunud, kutsus välja kiirabi ja politsei. Eeluurimisel rääkis uurijale, et lõi mitu korda A , kuna oli šokis. Tegelikult oli ta nii loll, et rääkis nii nagu oli. AK võis kellegi teise käest peksa saada, teda võisid peksta need inimesed, kes vargil käisid. Kuid tema pole ise näinud, et keegi oleks A peksnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus pole põhjendatud ning L.R tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna L.R tunnistab vaid ühe löögi kõhtu, ekspertiis välistab AK surma saabumist käega antud ühe löögi tagajärjel, kuritegu oli võimalus toime panna ka teistel isikutel. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava L.R-i süü on täielikult tõendatud: L.R-i enda kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et ta AK lõi kõhtu , tappa teda ei tahtnud, peale löömist A veel liikus ringi, peale löömist ülejärgmisel päeval veel rääkis Auga, A kurtis kõhuvalu, kehva olemist. L.R kahetses tehtut ning kinnitas, et keegi teine AK ei peksnud tema juuresolekul. Need L.R-i ütlused on kooskõlas ka teiste antud asjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ning avaldatud tõenditega. - eksperdi arvamusega surnu kohtuarstliku ekspertiis aktis nr 82 (tl. 6 – 17), AK surma põhjustas kõhu piirkonna kinnine tömp trauma peensoolekinnisti rebendi, verevalumitega nahaaluses rasvkoes ja kõhukelmel paremal pool ja keskjoonel alakõhu piirkonnas ning nahaaluse verevalumiga paremal pool kubeme piirkonnas, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Selline tervisekahjustus oli eluohtlik. Surmaga lõppenud kõhu piirkonna trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel u 2-5 päeva enne surma saabumist, vigastused võisid olla tekitatud nii jõulisest löögist kui löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega või kukkumisest või hooga paiskumisest vastu kõva tömbi piiratud pinnaga eset. On alust arvata, et peale kõhu piirkonna vigastuse saamist võis AKelada ja aktiivselt tegutseda ööpäevadega mõõdetava ajaperioodi jooksul. - kohtuistungil avaldatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl. 19 – 35): vaadeldav objekt asub Tallinnas, XXXkorter. Suures toas diivanil, tugitoolil ja diivanikattel, seina peal ja põrandal avastatud verekahtlased määrdumised, diivani peal poolistuvas - - - - - asendis AK vägivallatunnustega laip, laiba näol veretaoline mass. Kohapeal võetud DNA-proovid. tunnistaja MK ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 39 – 41, 116 – 117), seletas, et L.R oli tema abikaasa. Üürisid AK korterit aadressil Tallinn, XXX. A oli Jaani tuttav. Sel ajal elas A oma naistuttava juures. 2006.a. suvel hakkas A elama oma korteris. Sellest ajast elab XXX oma tuttava LS juures. Jaanist ei ole lahutatud, kuid 2006.a. suvest koos ei ela. Läks XXXkorterisse 18 või 19.01.2007.a. Korteris olid A ja Jaan. Hüüdis aknasse (korter asub esimesel korrusel), A tegi ukse lahti. Au näol ei olnud mingeid peksmise jälgi siis. Jaan läks poodi viina tooma ning hakkasid jooma. Korterisse tuli Jaani tuttav Üllar, kes paari tunni pärast lahkus. Jaan ja A jäid tuppa, tema läks teise tuppa telekat vaatama. Kuulis, et A ja Jaan tülitsesid. Läks vaatama, mis seal toimub. A istus diivani peal ning tal oli nägu katki ja verine. Silmad olid lahti, kuid ei rääkinud temaga. Sai aru, et Jaan lõi Au näkku. Siis läks Jaan uuesti poodi viina järel. A jäi diivanile istuma. Kuulis, et Jaan tuli tagasi, tuli pudeliga tema juurde ning andis pitsi viina ja läks Au juurde. Tema vaatas televiisorit ja jäi magama. Ärkas, kui korterisse tulid politseinikud ning siis sai teada, et AK on surnud. A oli diivani peal samas asendis diivani peal, kui Jaan teda lõi. tunnistaja ÜSkohtuistungil avaldatud ütlustega (tl. 45 – 46): tunneb L.R alates 1997 aastast. Jaan elas XXXviimase aasta jooksul. Esmakordselt käis selles korteris 2006.a. suvel, siis elas Jaan Galinaga. Korter kuulus Aule, kes elas samuti selles korteris. Jaan elas väikeses toas, A suures. Galina lahkus Jaani juures 2006.a. sügisel. Siis kui käis teist korda selles korteris, elas Jaan Miga. Viimati käis XXX korteris 21 või 22.01.2007.a. mäletas, et lõuna paiku Jaan helistas mobiilile ja kutsus viina jooma. Läksin, seal oli Jaan koos Miga. Jaan ütles, et A on surnud. Sai L.R-i jutust aru, et A istus diivani peale, Jaan tõi talle köögist süüa ning avastas, et A on surnud. Jaan ütles, et A jõi koguaeg odekolonni ning suri ilmselt joomise tagajärjel. kohtuistungil avaldatud eksperdiarvamusega DNA ekspertiisi aktis nr GE – 022107/0590 (tl. 49 – 52): tampoonilt ja pudeli suult DNA proov ühtib A Kivimäe omaga. Pudeli korgilt väljas poolt võetud DNA langes kokku L.R-i DNA-ga. Pudelilt võetud DNA proov on segaproov. kannatanu JKütlustega (tl. 58 – 59), mis olid avaldatud kohtuistungil ja esitatud arve koopiaga (tl. 120): JKseletas eeluurimisel, et AK on tema õepoeg. 2006.a. juulikuu algusest elas A aadressil XXX. Enne seda elas naistuttava juures. Teadis, et tal on üürilised, kuid ei tundnud neid. Viimati käis Au korteris 2005.a. sügisel. Viimati rääkis Auga 19 või 20 jaanuaril telefoni teel. A oli kaine, kuid hääl oli tal ära, oigas kogu aeg, rääkis, et selg valutab (radikuliit) ning ütles, et ta on haiguslehel kuni 23.01.2007.a.. L.R nimelist isikut ei tunne. AK aeg ajalt ei töötanud, siis andis talle korduvalt laenu ja maksin tema palvel kommunaalmaksud. AK surmast sai teada 24.01.2007.a. politseist. Politseist sai XXXvõtmed ning korraldas AK matused. JKesitas ka tsiviilhagi 6170,- krooni ulatuses. tunnistaja Lea Künnapuu ütlustega ( tl. 62 – 64), mis olid avaldatud kohtuistungil: ta on KÜ Vilisuu 4 juhatuse liige. Korter nr 31 kuulus A Kivimäele. Teab, et vahepeal maksis üüri Au eest tema onu Jaan Kivimägi. 2005.a. maikuus tuli XXXkorterisse üüriline L.R. Alates 2006.a. maikuust maksis kommunaalmaksud L.R. On kuulnud, et vahel selles korteris olid õhtuti joomingud, kuid ei olnud naabritele tülikas. 2006.a. suvel nägi, et ka AK elas XXXkorteris. Nägi viimati Jaani 19.01.2007.a. õhtul, kella 10.30 paiku. Kuigi ise elab viiendal korrusel, kuulis et keegi koputab kõvasti vastu ust allkorrusel. Läks alla vaatama. Esimesel korrusel kedagi ei olnud. Kuna arvas, et löömine toimub korteris 31, koputas korterisse 32 ning küsis AJ käest , mis toimub korteris
  5. ta ütles, et korteris 31 L.R kõvasti riidleb. Andis - - kella, Jaan tegi ukse lahti. Oli paljas. Väliselt Jaan purjus ei olnud. Ütles, et Jaan pane püksid jalga. Jaan jäi esikusse. Nemad naabriga korterisse ei sisenenud. Tema kujutluse järgi oli Jaan kodus üksinda, kuna teiste isikute hääli ei kuulnud. Näha oli, et Jaan oli meeleheitel ja riidles iseendaga kõva häälega. Käis esimesel korrusel kella 23.00 paiku, siis oli korteris 31 vaikus. 23.01.2007.a. korteris nr 37 elav Tatjana Maksimova ütles, et korteris 31 oli laip ja politsei käis kohal. Algul arvas, et L.R on surnud. Ei tea kes oli AK korteris 19.01.2007.a. tunnistaja LS´a ütlustega (tl. 113 – 115), mis olid avaldatud kohtuistungil: tunneb L.R läbi MK, kelle elukaaslane ta oli. 2006.a. augusti kuust elab MK XXX. Tean Jaani ja M jutu järgi, et Jaan kasutas M peal tihti vägivalda. M on rääkinud kuidas Jaan on teda peksnud. Paar korda on M linnas käinud, Jaaniga kokku saanud ja pärast tagasi tulles on Mi nägu olnud paistes ja silm sinine. Mi jutu järgi elasid nad (üürisid) seda korterit kust leiti tapetu. Kuidas või millega korteri peremees ära tapeti ei tea. kohtuistungil avaldatud õiendiga (tl. 112), millest nähtub, et ajavahemikul 15.
  6. – 20.01.2007.a. ei ole politseis registreeritud ühtegi varguse või sissetungimisega seotud sündmust aadressil: Tallinn, XXX. Kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et L.R XXX korteris Tallinnas 2007.a. jaanuarikuu täpselt tuvastamata kuupäeval peksis AKt, seda ei eitanud ka L.R ise kohtus. Peale löömist AK veel elas ja liikus korteris ringi, kaebas kehva olemist, 20.01.2007.a. hilisõhtul avastas L.R, et AK on surnud. Vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisile on AK surma põhjuseks kõhu piirkonna kinnine tömp trauma, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust, seega tegemist oli eluohtliku tervisekahjustusega – surmaga lõppenud kõhu piirkonna trauma oli tekitatud tömbi vägivalla toimel u 2-5 päeva enne surma saabumist. Peale vigastuste saamist võis AK elada ja aktiivselt tegutseda ööpäevadega mõõdetava ajaperioodi jooksul. Kohtuistungil kinnitas L.R, et tema ei löönud Au kavatsusega teda tappa ja ta ei arvanud, et A tema löökide tagajärjel sureb. Need L.R-i ütlused on kooskõlas ka tunnistaja Lea Küünarpuu eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlustega, kus ta kirjeldas L.R-i reaktsiooni toimunule: „L.R olnud meeleheitel ja riidles iseendaga kõva häälega“. Paljasõnalised on aga kohtu arvates L.R-i ütlused selles osas, et tema arvates võis keegi teine peksta Au, kasvõi need vargad, kes korteris käisid. Kuid nagu seletas L.R kohtuistungil, tema nähes keegi teine Au ei peksnud, samuti on kriminaalasja materjalide hulgas tõend selle kohta, et ühtegi vargust ega sissetungimist antud perioodil nimetatud korteris pole registreeritud, seda ei kinnitanud oma eeluurimisel antud ütlustes ka M L.R. Korteris leitud hulgalised verejäljed viitavad üheselt sellele, et AK julm peksmine toimus just nimetatud korteris. Kohtunik asub seisukohale, et L.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi, kuna L.R on tekitanud AKraskeid tervisekahjustusi ning sellega põhjustanud ohtu elule, nende tervisekahjustuste tagajärjel saabus ka mõne päeva pärast AK surm, seega vastutab L.R ka surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik L.R-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.R on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud 12 korral, sealhulgas ka raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest, tema karistus on kustumata, toimepandut kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises . Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et L.R-ile tuleb karistuseks mõista reaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi on esitanud JK6170,- krooni ulatuses, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asitõendeid: • CD plaadid (asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde • Viinapudel „Veski meister“ ja DNA proovid (asuvad kriminaalasja juures), peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.