1-07-9516/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.01.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-9516 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Irina KARO Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2009 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid S.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.U sünd. xxx, isikukood 388042203390, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvus venelane, elukoht xxx, töökoht xxx OÜ, xxx Karistuse kandmise algus 10.02.2007 ja lõpp 10.12.2010 Jätta S.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 S.U on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.11.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud. Kohaldades KrMS §238 lg.2 sätteid, vähendati karistust 1/3 võrra ning loeti antud süüteo eest S.U-le lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS §65 lg.2 suurendati antud karistust 28.04.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuu võrra ning liitkaristuseks loeti 3 aastat 10 kuud vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 loeti eelvangistus karistuse hulka ning karistuse kandmise algus oli 10.02.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt läheb pärast karistuse kandmist elama endisesse elukohta. Uue kuriteo risk seoses eluasemega puudub. Riski seoses töö ja haridusega maandab kinnipidamisasutuses töötamine ja selle kaudu tööharjumuse säilimine. Kinnipeetav soovib asuda tööle ka peale vabanemist, kuid kindel kokkulepe puudub. Kinnipeetaval on olemas lähivõrgustik, kelle toetusele ta võib loota. Kinnipeetaval rahulik ja tasakaalukas iseloom, kinnipidamisasutuses suhted ametnikega ja kaaskinnipeetavatega head. Tunnistab alkoholiprobleemi ja saab aru, et alkoholi tarvitamine soodustab pidurdamatu käitumise tõenäosust. Vabaduses on soovitav leida uus suhtlusringkond. Iseloomustuse kohaselt otseselt märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. On tõenäoline, et vabanemisjärgselt võib kinnipeetav järgmises stressiolukorras hakata uuesti tarvitama alkoholi, mitte pöörduma psühholoogi poole. Kinnipeetav teab kriminaalhoolduse täitmiseks vajalikke nõudeid ning on avaldanud koostöövalmidust. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve kestuseks 4 kuud. Arvamuse kohaselt on positiivseks kindel elukoht ja lähedaste toetus, kehtiv isikut tõendav dokument, varasem töökogemus ja see, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Negatiivseks asjaoluks on korduvkaristatus, neist viimane isikuvastane kuritegu. Korter xxx on elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik, selle omaniku kirjalik nõusolek on olemas. Arvamuse kohaselt on S.U menetluses riigivõlgu summas 31 471 krooni (ilma kohtutäituri tasudeta). Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärtegude eest 11-l korral. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab asjaolu, kui kinnipeetav ei leia tööd ja majanduslikud raskused suurenevad, samuti alkoholiprobleem. Kuna S.U on vabanedes olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, siis on kriminaalhooldusametnik põhimõtteliselt nõus tema enne tähtaega vabastamisega koos elektroonilise järelevalve lisakohustusega kestusega 4 kuud. Kuna S.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku uue kuriteo riskide vähendamise eesmärgil määrata talle lisaks kontrollnõuetele ja elektroonilise järelevalve lisakohustusele järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle või registreeruma töötuna kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mitte suhtlema kriminaalselt karistatud isikutega, vajaduse korral osalema sotsiaalabiprogrammis. Maakohtu istung Süüdimõistetu S.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav 2 seletas, et alkoholi- ja narkootikumide probleeme tal ei ole, vangistuses on eelistanud töötada, mistõttu õppinud ja abiprogramme läbinud ei ole. Prokurör Irina Karo maakohtu istungil kinnipeetava S.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja leidis, et S.U poolt toimepandud kuriteod lähevad raskemaks, tal on alkoholiprobleem, raske kuriteo pani toime katseajal. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et S.U tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et S.U oli Harju Maakohtu 28.04.2006 otsusega süüdi mõistetud KarS §263 p.1, 3, 4 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 2 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud vangistust ning, arvestades eelvangistuses viibitud aega, jäeti karistus 10 kuud vangistust täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat (isiklik toimik, lk.22-23). Uue kuriteo, mille eest süüdimõistetu kannab praegu karistust, pani S.U toime katseajal. Maakohus arvestab siinjuures ka seda, et viimasel korral karistati S.U tervisevastase süüteo, s.o. rakse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega põhjustati oht elule (t.l.11-13). Lisaks on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Eeltoodu põhjal leiab maakohus, et S.U ei ole õigustanud usaldust ning ei ole usutav, et ta suudab elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi vangistusest enne tähtaega vabanedes elada õiguskuulekat elu ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Mõistetud karistused ei ole S.U puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks ei tee. Olukorras, kus S.U ei ole mõistnud oma kuritegude tõsidust ja sellega kaasnevaid tagajärgi ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Uute kuritegude toimepanemise risk S.U puhul on olemas. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ka seda, et kinnipeetaval on vangistuses võimalik jätkata üldhariduse omandamist, õppida eriala ja samuti on tal soovitav läbida abiprogramme, mis kokkuvõttes aitavad tal vabanedes kergemini sotsialiseeruda ühiskonda ning konkureerida tööturul. Maakohus leiab, et õppimine, kutse omandamine ja abiprogrammide läbimine on S.U puhul tõenäolisem vangistuses. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetaval oleks lisaks elukohale olemas konkreetne töökoht, kuhu vabanedes tööle asuda. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 4