1-08-12592/1

(08240101404)Kohtu koosseis: eesistuja Galina Jasnjuk rahvakohtunikud Reet Popova, Aime Semjonova Kohtuistungisekretär Anna Kozlova Kriminaalasi S.D süüdistuses KarS § 113 järgi Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav S.D, elukoht XXX, isikukood XXXm kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, ei tööta. Varem kohtulikult karistatud: karistused on Karistusregistrist kustutatud. Tõkend vahistamine alates 13.04.2008.a Kaitsja kaitsja Antonina Belõševa RESOLUTSIOON Tunnistada S.D süüdi KarS § 113 – 28 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Karistusaega arvestada alates 13.04.2008.a. Tõkend S.D – vahistamine, jätta muutmata. Mõista S.D-lt riigituludesse menetluskulud: 6938 (kuus tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni 40 senti eeluurimisel kaitsja Antonina Belõševa poolt osutatud õigusabi eest, 38 339 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa) krooni ekspertiiside tegemise eest, 9558 (üheksa tuhat viissada viiskümmend kaheksa) krooni kohtuistungil kaitsja Antonina Belõševa poolt õigusabi osutamise eest, 2 148 (sada nelikümmend kaheksa) krooni kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Pangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata või protestida apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas S.D süüdistatakse selles, et 12.04.2008.a kell 21.00, olles alkoholijoobes, kägistas vastastikuse kakluse käigus oma majas (XXX) V. M. S.D pani oma tegudega toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil S.D tunnistas oma süüd esitatud süüdistuses osaliselt: tõesti pani toime tapmise, kuid kaitstes enda V. M. kallaletungi eest. Süüdistatav ütles, et M. lõi teda rusikaga vastu nägu palvele rahuneda ja mitte öelda jämedusi emale, seejärel haaras kõrist. Süüdistatav katsus M. käsi eemale rebida, kuid M. haaras Käkinelil hammastega kinni paremast küünarvarrest. Rulludes maha diivanilt, kukkusid põrandale nii, et M. osutus S.D all olevaks, kuid hoidis endiselt S.D kahe käega tugevasti kõrist. Süüdistataval õnnestus suruda käsi M. käte alla ja haarata tal samuti kõrist. Surusid kumbki üksteise kõri. Silmade ees läks mustaks. Siis nägi, kuidas kannatanu viskas käed laiali. Kohtuistungil on üle kuulatud: - kannatanu L. M , V. M. ema, kes ütles, et varem poeg õppis erikoolis, oli arvel psühhiaatri juures, kuna oli vaimselt alaarenenud, kogu aeg tükkis kaklustesse, keda peksab, kelle viskab tiiki. Ütles, et tapab inimese ja teda selle eest ei karistata. Oli füüsiliselt tugev. Poeg palus lubada elada talus S.D juures. 12.04.2008.a poeg jõi puskarit, peale jõi õlut; - tunnistaja M. K. ütles, et V. M. peksis tihti S.D. Nägi isiklikult 2007.a läbipekstuna ja murtuna, teadis, et seda tegi M. 12.04.2008.a jooksis S.D tema juurde kriimustatud näoga ja ütles, et M. tuli talle jälle kallale, peksis, palus kutsuda politsei, helistas ise, ütles, et tappis M; 3 - tunnistaja I. B. ütles, et 12.04.2008.a kutsus V.M. teda tallu sauna. Alkoholi joomise ajal M. hakkas tüütama oma sugulasi, provotseeris skandaali emaga ja tema elukaaslasega S.D. Tundes, et tuleb skandaal ja teades M. käitumist, tema agressiivset, otsustas lahkuda, mida ka tegi; - tunnistaja N. V. ütles, et 12.04.2008.a tuli koos vennaga tallu M. juurde sauna. Jõid õlut. M. oli purjus, provotseerides skandaali hakkas sugulasi tüütama, seetõttu riietusid vennaga ja lahkusid. Kaklust ei näinud. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll, vastavalt millele on padjapüüril, tapeedil, laualinal tumepruunid tilgad, mis olid sarnased verele, laua ja diivani vahel noore inimese laip, kelle särgil olid tumepruunid plekid, peas ja näol tumepruunid verega sarnased plekid, pea all vaibal verega sarnased tumepruunid tilgad. Kaelal sinised plekid, kätel töökindad (tl 5-20); - S.D ütluste vastastamise protokoll olustikuga sündmuskohal, kus S.D näitas, kus ta istus diivanil ajal, kui M. teda lõi 12.04.2008.a. M. tuli talle kallale ja siis ta tõukas M. endalt põrandale, s.o nad kukksuid koos M. põrandale diivani ja diivanilaua vahele, seejuures S.D kukkus M. rindkerele, haarates mõlema käega M. kõrist, surus käed kokku ja hakkas teda kägistama, surus kõri kokku niikaua, kuni ei tundnud, et M. ei andud enam elumärki (tl 97-102); - 14.04.2008.a kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 163, mille kohaselt V.M. surm saabus mehhaanilise asfiktsiooni, kätega kaela kokkusurumise, läbi 8tl 47-50, 54-55); - 17.04.2008.a ekspertiisiakt nr 58, vastavalt millele on S.D avastatud vigastused: kriimustus minaseljal, alumise huule limaskesta verevalum tömbi kõva esemega mõjutamisest, kriimustused ja haavakesed parema õla välispinnal, mis on tekkinud inimese hammastega mõjutamisest (tl 83-85); - 12.08.2008.a ekspertiisiakt, vastavalt millele veri sündmuskohal langeb kokku S.D DNA profiililga (tl 106-107); - ekspertiisiakti nr 30/42, vastavalt millele S.D on süüdiv, 12.04.2008.a oli alkoholi intoksikatsioonijoobes (tl 114-118). Kohtu arvamus Kuulanud ära kohtualuse, kannatanu, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohsu jõuab arvamusele, et S.D süü talle esitatud süüdistuses KarS § 113 järgi on tõendatud kõikide kohtuistungil uuristud tõenditega. Kuid kohus kvalifitseerib antud kuriteo KarS § 28 lg 2 järgi, kuna tunnistab S.D isikuks, kes ületas vajaliku hädakaitse piiri, mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele ja tekitas otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et 12.04.2008.a kella 21 paiku oli S.D alkoholijoobes ja sattus V.M. poolt ründe alla ning pani toime tapmise, kaitstes end kallaletungi eest. Neid asjaolusid kinnitatakse tunnistaja K. poolt, kes teadis kohtualuse 4 sõnadest M. õigusvastastest tegudest S.D suhtes. Tunnistaja nägi isiklikult kannatanu näol vigastusi. DNA ekspertiis kinnitab, et veri kuriteokohalt, nimelt padjapüüril, laualinal, tapeedil, M. särgil on vastav S.D DNA profiilile, s.o kuriteokohal oli vaid S.D veri ja see kinnitab M. kallaletungi S.D. Ise kohtualune nii uurimisel kui kohtus kirjeldas üksikasjalikult talle kallalaetungi protsessi. Kohus ei näe kohtualuse ütlustes selles osas vasturääkivusi ja leiab, et kallaletungi fakt on tõendatud. Kannatanu agressiivsest käitumisest ütlesid tunnistajad B. ja V, kes nägid M. skandaali provotseerivana sugulastega. Seega kohus tuvastas, et S.D lõi tagasi otsese kallaletungi ja tal oli õigus kaitsta. Kuid kohus tunnistab S.D isikuks, kes ületas hädakaitse piiri järgmistel alustel:
2. tema poolt saadud vigastused (kriimustus minaseljal, alumise huule limaskesta verevalum tömbi kõva esemega mõjutamisest, kriimustused ja haavakesed parema õla välispinnal) ei vasta temapoolse tegevusele vastuseks kannatanu tegudele kägistamises:
3. 17.04.2008.a ekspertiisiakti nr 58 kohaselt süüdistatava sõnul kannatanu haaras kätega Käkinelil kaelast, seejuures S.D meelemõistust ei kaotanud ja ekspertiisi arvamuses ei ole märgitud kägistamise fakti ja meelemärkuse kaotamist, s.o kriminaalasja materjalid ei kinnita S.D ütluste tõendeid kohtus selle kohta, et M. kägistas teda ja S.D kaotas seejuures meelemärkuse. Selles osas S.D ütlused on tühisõnalised, seetõttu kannatanu poolt S.D kägistamine on M. poolt õigusvastane ebaproportsionaalne kallaletung, mis väljendus ninaselja vigastamises, huule verevalumis ja õla hammustamises. Seega sel juhul toimus otsene ja terav mittevastavus ähvardava kahju ja kahju vahel, tekitatud kaitsega;
4. vajaliku kaitsepiiri ületamine väljendus selles, et kaitse initsiatiiv ületas tunduvalt süüdistatavale kallaletungi süüdistatavale ja seda kinnitab S.D ise, et pigistas M. kõri küllaltki kaua, nii kaua, kuni M. jättis järele kitkumise (tl 39);
5. S.D poolt eelpool öeldu M. kõri pitsitamise pikkusest ongi otsese tahte tunnistuseks hädakaitse piiri ületamises, kuna S.D sai aru, et kägistas M. kõri küllalt kaua, mis võib olla ohtlik elule. Tema edaspidised ütlused selle kohta, et sai aru, et kägistas Vitalit, kuid käsi lahti kuidagi ei saanud, kinnitab kohtualuse otsest tahet ületada vajalikku kaitset. Järelikult subjektiivne tingimus, vajalik kvalifikatsiooniks KarS § 28 lg 2 järgi, on olemas. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu oli raskes alkoholijoobes, mis raskendas tunduvalt kannatanu poolt aktiivset otsest tegevust. Sellistel asjaoludel ei tohi võtta aluseks süüdistatava ütlusi kohtuliku uurimise käigus, et kannatanu teod ähvardasid tema, S.D, elu. Peale selle kannatanu teod, millised ta pani toime süüdistatava vastu, ei olnud ootamatuks süüdistatava jaoks, kuna M. pani ka varem toime õigusvastaseid tegusid S.D suhtes. Kannatanu ja tunnistaja K. ütlustega on tõendatud, et 2007.a septembris M. läks kallale kohtualusele, lõi pudeliga vastu pead ja purustas ahjuroobiga jala. Kohus jätab süüdistusest välja asjaolu, et tapmine toimus vastastikuse kakluse käigus, kuna antud fakt ei leidnud kinnitust kohtuliku uurimise käigus. 14.04.2008.a kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 163 kohaselt ei ole tuvastatud, et M. olid S.D poolt tekitatud kehavigastused. S.D ise vastastikusest kaklusest ei rääkinud, viitas vaid ainult kallaletungile. Seega kohtualuse S.D poolt toimepandud objektiivne ja subjektiivne kuritegu on tuvastatud kohtuliku uurimise käigus uuritud kõikide kriminaalasja materjalide kogumi alusel. Kohus kvalifitseerib S.D teod KarS § 113-28 lg 2 järgi kui teise inimese tapmise hädakaitse piiride ületamisega, tekitades kallaletungijale otsese tahtlusega ilmselt liigse kahju. 5 Kohtul puuduvad alused mitte uskuda tunnistajate ja kannatanu ütlusi, nende ütlused on loogilised, järjekindlad ja ühtivad üksteisega. Süüdistatava ütlustele, antud kohtuliku uurimise käigus, kohus suhtub kriitiliselt, kuna need on vastukäivad varem antud ütlustele. Uurimisel S.D kirjeldas üksikasjalikult enda ja M. tegevust. Ütlusi uurimisel kinnitas ja vastastamisel kuriteokohal, kus samuti kirjeldas üksikasjalikult enda ja M. tegusid, ei viidanud sellele, et M. teda kägistas. Kohtuistungil aga muutis nende tegude kirjeldust, lisas, et M. katsus ise teda kägistada ja S.D kaotas seejuures meelemärkuse. Kuid see versioon, mis ilmus alles kohtus, on vastukäiv ekspertiisiaktile nr
6. Kohus võtab aluseks S.D ütlused uurimisel, kuna need ütlused ühtivad kriminaalasja materjalidega: vastastamise protokolliga ja ekspertiisiaktiga nr
7. Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad S.D isikut, nähtub, et ta on varem kohtulikult karistatud, karistused on kustutatud, psühhiaatri juures arvel ei ole, ei töötanud, kuritarvitas alkoholiga. S.D vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja kuriteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisega. Võttes arvesse antud kriminaalasja erandlikke asjaolusid – aktiivne koostöö politseiga, mis väljendus selles, et ta kutsus politsei kohale ise, ootas teda, andis ütlused puhtsüdamlikult, ei varjanud kuriteo üksikasju, samuti seda, et ta kannatas varem 2007.a septembris julmalt M. tegudest, kuid vaatamata sellele andis talle andeks ja lubas enda juurde tallu elama, lubas M. tähistada talus oma sünnipäeva, mille tagajärjel kannatas kallaletungi all kannatanu poolt, kohus peab võimalikuks kohaldada S.D-le karistust alla seadusega sätestatud alammäära, s.o kohaldada KarS § 61 lg
8. Karistuse määramisel, juhindudes KarS § 56 järgi, kohus võtab arvesse toimepandud 1.astme kuriteo raskust, kergendavaid asjaolusid ja raskendava asjaolu puudumist, kohtualuse isikut, asjaolusid – seda, et S.D poolne kaitse lõppes kannatanu surmaga. Lähtudes eeltoodust kohus jõuab arvamusele otstarbekusest mõista S.D-le reaalne karistus. Kohus teeb kohtuotsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 309-
9. Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik Rahvakohtunikud Reet Popova, Aime Semjonova Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi