2. Vahistada süüdimõistetu I.I alates 4.veebruarist 2009.a. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates I.I vahistamisest. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. ASJAOLUD 1
Kohus vabastas I.I tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga allutades ta katseajaks käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustas kohus I.I katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsusega määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täitab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. I.I anti kohtuotsusega katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest so 30.jaanuarist 2008 /t.l. 106107/. 13.01.2009.a. esitas Tallinna vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekanne kriminaalhooldusaluse I.I suhtes, tehes ettepaneku pöörata kohtuotsuses määratud reaalne vanglakaristus täitmisele. Ettekande menetlemiseks kutsuti I.I täitmiskohtuniku juurde Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 27.01.2009.a. kell 16.00, kuhu ta ei ilmunud. 27.01.2009.a. määrusega kohaldas maakohus kohtu kutsel ilmumata jäänud süüdimõistetud I.I suhtes sundtoomist. Kohus määras, et I.I tuleb toimetada 4.veebruaril 2009.a. kell 14.45 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja. Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Erakorralise ettekande kohaselt on ettekande esitamise põhjuseks asjaolu, et I.I ei järgi kontrollnõudeid so ei ilmu registreerimisele. Kohtuotsusega pandi I.I-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. I.I käis Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses viimasel registreerimisel 14.10.2008a. 27.10. 2008a, helistas kriminaalhooldusesse, lubab tulla talitusse 30.10. 2008a. Kokkulepitud kuupäeval I.I talitusse ei ilmu. 10.11 2008a saadetud kutse, kohustusega ilmuda kriminaalhooldusesse 14.11.2008a. Kutsele I.I ei reageeri. Kuna kriminaalhooldusalusel telefoni ei ole, puudub võimalus võtta ühendust telefoni teel. Kodusel numbril ei vasta. Kodukülastused I.I elukohta aadressil X Kuressaare on viidud läbi 18.11.2008a; 02.12.2008a.10.12.2008; 05.01.2009. I.I ei ole viibinud kodukülastuse hetkel enda elukohas. Kriminaalhooldusametnik on suhelnud tihedalt I.I ema M. T.ga. 12.12.2008a saatis I.I kriminaalhooldusesse e-maili, milles kinnitab end olevat mandril tööl. 07.01.2009.a ei ole kriminaalhooldusalune I.I kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmunud. Kriminaalhooldusaluse seletus puudub, kuna kriminaalhooldusametnik ei ole saanud I.I-ga ühendust. I.I on registreerinud end töötuna. 2
alusel; 10.07.2008 a ja 27.10.2008 a;
Kuna I.I ei täida käitumiskontrolliga kaasnevat nõuet ilmuda kord kuus kokkulepitud ajal kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata kohtuotsuses määratud reaalne vanglakaristus täitmisele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja ettekandes toodud asjaolude juurde ja palus I.I karistus täitmisele pöörata. Prokuröri arvamus Prokurör peab kriminaalhooldusametniku taotluse põhjendatuks ning leiab, et I.I tuleb saata temale kohtu poolt mõistetud vangistust kandma. Prokuröri teada on I.I lisaks muule katseajal toime pannud ka kuriteo
Prokuröri teada on I.I sellest kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud ega ilmunud menetleja kutsel ülekuulamisele. Prokuröri hinnangul tuleks I.I vahistada kohtumääruse täitmise tagamiseks, kuna ta on kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Süüdimõistetu seisukoht I.I tunnistab kriminaalhooldusametniku ettekandes toodud asjaolud õigeks ega vaidle karistuse täitmisele pööramisele vastu. I.I ei oska põhjendada erakorralises ettekandes toodud asjaolusid ega põhjusi, miks ta ei ole täitnud talle pandud kontrollnõudeid ja kohustust. Ta ei tea enda sõnul väärtegudest ega kriminaalmenetlusest. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud erakorralise ettekande materjalidega leiab, et I.I-le mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning süüdimõistetu tuleb saata temale kohtuotsusega mõistetud karistust kandma. Vastavalt KrMS § 427 lg-le 2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise
lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Antud asjas on tuvastamist on leidnud, et katseajal on süüdimõistetu I.I eiranud talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid - ta ei ole süstemaatiliselt ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Lisaks on I.I katseajal eiranud talle
Teda on katseajal karistatud väärteokorras 02.03.2008.a.
ja 27.10.2008. a.
LS § 74´36 lg 1 rikkumise eest rahatrahvidega. Peamiseks riskiks I.I puhul uute õigusrikkumiste toimepanemiseks on kriminaalhooldusametniku hinnangul alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitanuna on ta kergesti ärrituv. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.