Obsah (10)

§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-2478 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada N.H süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära, s. o 11 000 (üksteist tuhat) krooni; 1.2 tunnistada F.K süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära, s. o 11 000 (üksteist tuhat) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 N.H-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 049 (kuus tuhat nelikümmend üheksa) krooni 85 senti riigi kasuks; 2.2.2 F.K-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 49 (nelikümmend üheksa) krooni 85 senti riigi kasuks. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-2478“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-092478“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on N.H ja F.K koos toime pannud kuriteona inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, s. t kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis seisnesid: 1)
2. novembri 2008.a hommikul oma alaealisele 14-aastasele tütrele Els P.le Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxx kallale tungimises, kus vanemad käskisid tütrel teksapüksid jalast võtta, seejärel surusid kannatanu selili põrandale, F.K hoidis kannatanut kinni ja N.H peksis korduvalt vitsaga kannatanut vastu reisi ja tuharat; seejärel tirisid vanemad tütre käsipidi tuppa, kus jätkasid kannatanu peksmist, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse; 2)
3. novembri 2008.a pärastlõunal oma alaealisele 14-ne aastasele tütrele Els P.le Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxx kallale tungimises, kus N.H tiris kannatanut juustest ja F.K peksis kannatanut kätega kehasse ja pähe. Kannatanu kukkus rüseluse ja peksmise käigus kivipõrandale peaga vastu põrandat ning kaotas teadvuse. Els P. tuli teadvusele, kui N.H ja F.K valasid talle vett näkku. Oma tegevusega põhjustati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
4. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) N.H KarS § 121 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 220 päevamäära, s.o 11 000 krooni; 2) F.K KarS § 121 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 220 päevamäära, s.o 11 000 krooni.
5. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
6. Põhjendused süüdimõistmises 2 Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6 525 krooni.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 99.70 krooni.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiisi N.H-le tegemisega tekkinud kulud – 6 000 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 99.70 krooni Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) N.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 049.85 (6 000+49.85) krooni riigi kasuks; 2) F.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 49.85 krooni riigi kasuks riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 5. Kohtu muud põhjendused 3

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4