← Eesti

1-04-229/17

Obsah (5)§ 12§ 3891§ 386§ 16§ 5

Kriminaalasi nr. 1 – 04 - 229 KOHTUMÄÄRUS 28. jaanuaril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila, Sirje Luga ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: As

jõustumiseni kehtinud KrK § 53 lg. 1 p. 2 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest möödunud viis aastat. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Eeltoodust tulenevalt on S.V-le ette heidetav kuritegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni tema kohtu alla andmiseni on möödunud viis aastat. S.V on esmakordselt kohtu alla antud 1.09.2004 a. määrusega. Seega on kuritegu aegunud, kui tegu on toime pandud enne 01.09.1999 a. S.V süüdistatakse valeandmete esitamises Tootjate Ühistu Avita 1996 a., 1997 a. ja 1998 a. tuludeklaratsioonides ja OÜ Kirjastus Avita 1998 a. tuludeklaratsioonis. Seega on ajalisest aspektist tegemist kolme erineval ajal toimepandud osateoga. Kuritegu on aegunud ka siis, kui S.V-le etteheidetavad erineval ajal toime pandud osateod hinnata jätkuva kuriteona. Jätkuv kuritegu on lõpule viidud siis, kui on toime pandud viimane koosseisupärane osategu, milleks selles kriminaalasjas on valeandmete esitamine Tootjate Ühistu Avita 1998 a. tuludeklaratsioonis ja OÜ Avita Kirjastus 1998 a. tuludeklaratsioonis. Asjas ei ole vaidlust selles, et nii Tootjate Ühistu Avita kui ka OÜ Avita Kirjastus 1998 a. tuludeklaratsioonid, milles süüdistuse kohaselt olid esitatud valeandmed, allkirjastati S.N-i poolt 30 juunil 1999 a.. Seda kinnitab tuludeklaratsioonidele märgitud allkirjastamise kuupäev. Kriminaalasjas pole kogutud ühtki tõendit, mis seda asjaolu kummutaks. Kummalegi süüdistatavale ei ole esitatud süüdistust selles, et nad oleksid tuludeklaratsioonile märkinud ebaõige allkirjastamise kuupäeva. Sellest, et 1998 a. tuludeklaratsioonid allkirjastati nimelt

  1. juunil 1999 a., on lähtutud kogu senise menetluse käigus. See asjaolu on omaks võetud ka süüdistuskokkuvõttes. Prokuröri ja kaitsjate seisukohad on senises menetluses lahknenud selles, kas KrK § 148 – 1 lg. 10 sätestatud kuriteo toimepanemise aeg on tuludeklaratsioonis valeandmete esitamise, s.o. tuludeklaratsiooni allkirjastamise päev, millisel seisukohal on kaitsjad või tuludeklaratsiooni paberkandjal maksuhaldurile saabumise - täpsemalt maksuametis registreerimise päev, millisel seisukohal on seni olnud prokurör. Kaitsjad peavad süüdistuse seda seisukohta ekslikuks. Selle seisukoha aluseks on tõlgendus, mis on vastuolus karistusseadustikus omaks võetud süüteokoosseisu regulatsiooniga. Sätestatud kuritegu on lõpule viidud päeval, mil maksukohustuslane koostab ja allkirjastab maksuhaldurile esitamiseks valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni ja selle tulemusel jääb maksuna laekumata vähemalt seaduses sätestatud summa. Tuleb lähtuda KrK § 148 – 1 lg. 2 nimetatud objektiivsest koosseisust ja ei arvesta süüdistuses nimetatud KrK § 148 – 1 lg. 5 koosseisu, sest selles osas on S.V tegu ekslikult kvalifitseeritud, sest see koosseis on dekriminaliseeritud. Kuna süüdistus peab S.V teo täideviijaks, tuleneb eelnevast, et S.V pani toime süüteo objektiivseks tunnuseks oleva koosseisupärase teo s.o. maksude väärarvestuse,
  2. juunil 1999 a. s.o. maksudeklaratsioonide esitamise ja tulumaksu tasumise viimasel tähtpäeval. Tulumaksuseaduse § 27 lg. 1 kohaselt tuli ettevõtte tuludeklaratsioon esitada maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul, seega hiljemalt järgneva aasta
  3. juuniks. Süüdistus seisnebki selles, et
  4. juuniks 1999 a. ei olnud maksuhalduri kontole laekunud OÜ Avita Kirjastus 1998 a. tulumaksu 6746155 krooni ja Tootjate Ühistu Avita 1998 a. tulumaksu 5570435 krooni. Maksu laekumata jäämine aga ongi S.V-le süüks arvatud teoga põhjuslikus seoses olev koosseisupärane tagajärg. Katsed seostada KrK § 148 – 1 lg. 2 nimetatud kuriteo lõpuleviimise aega paberkandjal tuludeklaratsiooni väidetava hilisema toimetamisega maksuhaldurile, täpsemalt deklaratsiooni märgista- misega maksuametis on vastuolus karistusõiguse põhialustega ning viivad õiguslikus mõttes absurdsete järeldusteni. Maksusumma arvutab üldjuhul maksumaksja või maksu kinnipidaja ise. Maksuhaldur arvutab maksusumma üksnes siis kui see kohustus on temale maksuseadusega pandud. Tulumaksuseaduse regulatsiooni kohaselt arvutas tasumisele kuuluva maksusumma süüdistusest tulenevalt S.V, mitte aga maksuhaldur. Sellest järeldub, et tulumaksu ettenähtud suuruses laekumata jäämise ja maksudeklaratsiooni maksuhaldurile esitamise aja vahel puudub mistahes põhjuslik seos. Maksuhaldur sai tulumaksu vähemlaekumise avastada alles pärast tuludeklaratsiooni saabumist maksuametisse, ei ole seostatav kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega. Kuriteo avastamise võimalus ei ole süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega. Nii kriminaalkoodeksi kui ka karistusseadustiku aegumise regulatsioon ei seosta kuriteo aegumist selle ajahetkega, mil kuriteo avastamine on võimalik. Seetõttu ei oma õigeaegselt koostatud ja allkirjastatud valeandmetega tuludeklaratsiooni maksuametisse saabumise aeg aegumise kohaldamisel õiguslikku tähendust. Püütakse väita, et KrK § 148 – 1 lg. 10 ettenähtud tagajärg – ettevõtte tulumaksu õiges suuruses laekumata jäämine – saabus alles siis, kui 1998 a. tuludeklaratsioonid registreerimismärke järgi maksuhaldurile süüdistuse kohaselt saabusid – s.o. OÜ Kirjastus Avita osas 04.10.1999 a. ja Tootjate Ühistu Avita osas 31.01.2000 a. Seesugune väärsaam viib veelgi suuremale vastuolule nii karistusõiguse kui maksuõiguse põhialustega. Kui S.V-le etteheidetava teo tagajärg – maksude vähemlaekumine saabus alles maksudeklaratsiooni väidetava esitamise päeval, siis tuleneb sellest maksuseadustega otseses vastuolus olev järeldus, et OÜ Kirjastus Avita ja Tootjate Ühistu Avita ei pidanudki
  5. aasta tulumaksu õiges suuruses maksma TuMS § 27 lg-s 1 sätestatud tähtajal, so
  6. juunil
  7. aastal, vaid alles vastavalt
  8. oktoobril 1999 a. ja
  9. jaanuaril
  10. aastal. Selle väärarusaama kohaselt ei olnudki nendel maksukohustuslastel kuni nimetatud tähtpäevadeni maksuvõlga (!), mis on otseses vastuolus sel ajal kehtinud MKS § 2 p-ga 7, mille kohaselt on maksuvõlg maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma. Sellest omakorda tuleneb absurdne järeldus, et maksumaksja võib meelevaldselt tulumaksu tasumise tähtpäeva edasi lükata sel viisil, et ta esitab maksudeklaratsiooni seaduses sätestatud ajast hiljem. Veelgi enam, maksumaksja võiks sellest väärarusaamast tulenevalt maksu maksmisest üldse pääseda, jättes maksudeklaratsiooni maksuhaldurile üldse esitamata. Need absurdsed järeldused ilmestavad ilmselgelt tõika, et tuludeklaratsiooni maksuhaldurile saabumise päeva ja KrK § 1481 lg-s 10 nimetatud tagajärje saabumise päeva vahel puudub mistahes põhjuslik seos. Maksumaksja peab maksu seaduses sätestatud tähtpäeval õiges suuruses tasuma sõltumata sellest, millal ja kas üldse ta toimetab väärarvutusega maksudeklaratsiooni maksuhaldurile. Esitatud põhjendustel on kaitsjad seisukohal, et OÜ Kirjastus Avita ja Tootjate Ühistu Avita
  11. aasta valeandmetega tuludeklaratsioonide maksuhaldurile väidetavalt hilisem esitamine ei ole KrK § 1481 lg-s 10 sätestatud kuriteo objektiivseks tunnuseks oleva tagajärje saabumisega põhjuslikus seoses. Tegu, mis tagajärjedelikti puhul ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, ei ole

§ 12lg 2 kohaselt süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks.

Teo järgi, mis ei ole süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks, ei saa määrata kuriteo toimepanemise ega lõpuleviimise aega. Kuna S.N allkirjastas

  1. juunil 1999a. tuludeklaratsioonid, mis süüdistuse kohaselt sisaldasid maksu arvutamise valeandmeid, mille tulemusel jäi tulumaks seaduses ettenähtud tähtpäevaks, so
  2. juuniks 1999 a. õiges suuruses laekumata, siis oli S.V realiseerinud temale etteheidetava süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused. Seetõttu on süütegu toime pandud ja lõpule viidud
  3. juunil 1999a., mitte aga
  4. oktoobril 1999 a. ega
  5. jaanuaril 2000 a. Seega hakkas kuriteo aegumistähtaeg kulgema
  6. juulist 1999 a. Seisukohta, et maksukuriteo aegumine algab tähtpäevast, mil seaduse kohaselt tuli väärarvutusega tuludeklaratsioon maksuhaldurile esitada, mitte aga hetkest, mil maksudeklaratsioon väidetavalt maksuhaldurile esitati, toetab ka maksuõiguse regulatsioon. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuõiguse ühtsuse põhimõttest tulenevalt puudub mõistlik põhjendus, miks maksukuriteo puhul, mis on üheks maksualaseks süüteoks, tuleks süüteo lõpuleviimise ja aegumistähtaja alguse hetke arvestada kardinaalselt erinevalt maksuõiguse alusallikaks olevast maksukorralduse seaduses sätestatust. Lisaks väärib äramärkimist, et käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhageja esindaja 10.11.2005.a. kohtuistungil kinnitanud, et „TÜ-l Avita tekkis kohustus 1997 a. 30.06., 1998 a. 30.
  7. ja 1999 a. 30.06.”. Seega tõlgendab Maksu- ja Tolliamet ka ise õigusakte selliselt, et maksukohutus tekib tuludeklaratsioonide esitamise kohustuse tähtpäeval, mitte varem ega hiljem ega maksudeklaratsioonide Maksu- ja Tolliametis registreerimise või maksuhaldurile esitamise kuupäeval. Seega on igati põhjendatud, et S.V-le etteheidetav tegu – Tootjate Ühistu Avita ja OÜ Kirjastus Avita maksude väärarvutus – pandi toime ja selle tagajärg – tulumaksu vähem laekumine – saabus 30.06.1999 a. ning millest tulenevalt aegus nimetatud süütegu 30.06.2004 a., so enne S.V kohtu alla andmist
  8. septembril 2004 a. Seega möödus kuriteo aegumistähtaeg
  9. juunil 2004 a. Kuna S.V anti selles kriminaalasjas esmakordselt kohtu alla Tallinna Linnakohtu
  10. septembri 2004 a. määrusega, siis oli kuritegu selleks ajaks juba aegunud ning kriminaalmenetlus kuulus ja kuulub ka praegu lõpetamisele aegumise tõttu süüküsimust otsustamata. Subjektiivsest küljest eeldab KrK §-s 1481,

§-s 386 nimetatud süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Alates 15.03.2007a. kehtiva

§ 3891objektiivne koosseis ei erine sisuliselt Kr

K § 1481 lg 2 ja 10 ning

§ 386objektiivsest koosseisust.

Mõlemas on süüteoks maksu väärarvutus ja tagajärjeks maksu vähem laekumine seaduses sätestatud suuruses.

§ 3891

aga erineb varem kehtinud regulatsioonist subjektiivse tunnuse poolest.

§ 3891lg. 1 kohaselt on süüteo subjektiivseks tunnuseks maksukohustuse vähendamise eesmärk. Seega, erinevalt Kr

K §-st 1481 ja

§-st 386, eeldab

§ 3891

subjektiivsest küljest tahtlust kavatsetuse vormis (

§ 16lg 2).

Kuna

§ 3891lg.

1 piirab maksukuriteo karistatavust üksnes tahtluse raskema vormiga – kavatsetusega ja välistab teo karistatavuse otsese ja kaudse tahtluse puhul, on

§-il 3891

§ 5lg.

2 kohaselt selles osas tagasiulatuv jõud. Sellest tuleneb, et S.V-le esitatud süüdistuse pinnalt peab kavatsetus esinema objektiivse koosseisu kõigi asjaolude osas. Kui asuda kaitsjate arvates ekslikule seisukohale, et nimetatud süüteokoosseisu objektiivsesse koosseisu kuulub ka tuludeklaratsiooni maksuhaldurile väidetavalt hilisem esitamine (1999 a.

  1. juuni asemel 1999 a.
  2. oktoober ja 2000 a.
  3. jaanuar), siis kaitseõiguse tagamiseks pidi süüdistuses olema kajastatud, et S.V esitas 1998 a. tuludeklaratsioonid hilinenult ja seda maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Sellist süüdistust ei ole S.V-le esitatud. Igal juhul lasus süüdistusel kohustus tõendada, et S.V jättis
  4. juunil 1999 a. allkirjastatud tuludeklaratsioonid maksuhaldurile õigeaegselt esitamata (kätte toimetamata) maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Selle kohta aga ühtki tõendit esitatud ei ole. Vastupidi, kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt S.V tuludeklaratsiooni väidetavalt hilisemast esitamisest ei teadnud ega saanudki teada. Tunnistaja KK 01.12.2008 a. kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et Ly Au-naste oli tuludeklaratsiooni koostamise ja maksuhaldurile esitamise teenuse tellinud selleks spetsialiseerunud ettevõtjalt – OÜ-lt Vesiiri Konsultatsioonid. S.V oli OÜ-le Vesiiri Konsultatsioonid õigeaegselt esitanud tuludeklaratsiooni koostamiseks vajalikud raamatupidamise dokumendid. KK ütluste kohaselt juhul, kui OÜ Vesiir Konsultatsioonid poolt tee-nindatav ettevõte ei esitanud tähtpäevaks tuludeklaratsiooni koostamiseks kõiki vajalikke raama-tupidamise dokumente, koostas OÜ Vesiir Konsultatsioonid nn. nulldeklaratsiooni. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Kirjastus Avita ega Tootjate Ühistu Avita 1998 a. tulude kohta nulldeklarat-siooni ei koostatud. S.V ütluste kohaselt oli ta kindel selles, et tuludeklaratsioon koostati ja allkirjastati S.N-i poolt
  5. juunil 1999 a., so tähtaegselt. Ta oli teadlik ka sellest, et allkirjastatud deklaratsiooni maksuhaldurile tähtaegse esitamise kohustus on OÜ-l Vesiiri Konsultatsioonid. Pärast tuludeklaratsioonide esitamise tähtpäeva –
  6. juuni 1999 a. möödumist ei olnud maksuhaldur Tootjate Ühistule Avita kordagi teatanud, et ettevõte on jätnud koguni enam kui 7 kuu jooksul tuludeklaratsioonid sootuks esitamata. Seejuures tuleb rõhutada, et sel ajal kehtinud KrK § 1481 lg 1 kohaselt oli deklaratsiooni mittetähtaegne esitamine, kui see toimus tahtlikult, omaette maksukuritegu. Kuna S.V ei teadnud, et OÜ Vesiir Konsultatsioonid ei ole väidetavalt 1998 a. tuludeklaratsioone maksuhaldurile õigeaegselt toimetanud, ei ole see asjaolu S.V-le etteheidetav subjektiivse tunnuse – tahtluse puudumise tõttu ega saa ka seetõttu mõjutada tema osas aegumistähtaja algust. KrMK § 5 lg 1 p. 3 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 220 lg 1 täpsustab, et kui kohtulikul arutamisel ilmneb KrMK § 5 lg 1 p-s 3 ette nähtud alus, lõpetab kohus põhistatud määrusega menetluse. Samasisuline regulatsioon on sätestatud ka kehtiva KrMS § 274 lg-s 1, mille kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et kuritegu on aegunud, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kuna S.V kriminaalasja kohtulikul arutamisel on ilmnenud, et kuritegu, milles teda süüdistatakse, on aegunud, kuulub kriminaalmenetlus määrusega lõpetamisele. S.N kaitsja samuti leiab, et S.N-i suhtes arutamisel olev kuritegu on aegunud ja kriminaalmenetlus kuulub määrusega lõpetamisele. Prokurör leiab, et kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses kuriteo aegumisega ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Märgib, et süüdistus on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on jätkuva kuriteoga, mistõttu tuleb aegumistähtaja arvestamisel lähtuda viimase osateo toimepanemise ajast s.o. 21.01.2000 a. Kohtualustele on esitatud süüdistus TÜ Avita 1996 a. kuni 1998 a. kohta ja OÜ Kirjastus Avita 1998 a. kohta esitatud tuludeklaratsioonides valeandmete esitamises, mis seisnes maksuhaldurile näidatavate tulude alusetus vähendamises, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 1000000 krooni. Kuivõrd ebaseaduslik tulude vähendamine ning tasumisele kuuluva tulumaksu tegelikust väiksemana näitamine toimus maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides, tuleb teo toimepanemise ajaks lugeda deklaratsiooni maksuhaldurile esitamise ehk teatavaks tegemise aega. TÜ Avita 1998 a. tuludeklaratsioon on maksuhaldurile saabunud 21.01.2000 a. ning OÜ Kirjastus Avita 1998 tuludeklaratsioon 04.10.1999 a. Seni uuritud tõendite pinnalt puudub alus kahelda, deklaratsioonidel olevad Maksuameti registreerimistempli kuupäevad oleksid ebaõiged ning et deklaratsioonid võidi esitada tegelikult oluliselt varem. Mõlemas nimetatud deklaratsioonis on küll allkirjastamise kuupäevaks märgitud 30.06.1999 a., kuid see ei kinnita, et deklaratsioonid sel kuupäeval ka Maksuametile esitati. On ebausutav, et kuigi mõlema nimetatud ettevõtte deklaratsioonid esitati 30.06.1999 a., siis mingil põhjusel on kogemata just nimelt nende kahe ettevõtte deklaratsioonid korraga kaotsi läinud või nende registreerimisel eksitud. Deklaratsioonide hilisemat esitamist kinnitab ka Svetlana Vaiseri ütlused, mille kohaselt 1999 a. septembris, mil asus OÜ Kirjastus Avita tegevust kontrollima, ei olnud äriühingu 1998 a. tuludeklaratsiooni Maksuametile esitatud ning oma töö tegemiseks pidi ta seda nõudma hakkama. Nimetatud ütlused haakuvad deklaratsioonil oleva registreerimise kuupäevaga s.o. 04.10.1999 a. Samuti tunnistaja KK ütlused ei lükka eeltoodut mitte mingil viisil ümber. OÜ Vesiir Konsultatsioonid esitas oma klientide deklaratsioonid õigeaegselt, kuid samas ei tea ta kindlasti väita, kas TÜ Avita ja OÜ Kirjastus Avita olid üldse OÜ Vesiir Konsultatsioonide kliendid. Ta ise nende deklaratsioonidega ei tegelenud. Antud juhul on süüdistuse esemeks delikt, mis eeldab süüdlase poolset tegutsemist st. maksuhaldurile esitatavates andmetes äriühingu tegelike tulude vähendamist s.t. valeandmete esitamist. Nimetatud tegu ei ole võimalik panna toime tegevusetuse vormis. Tegemist on tagajärjedeliktiga, mis eeldab süüdlase tegutsemist. Kuivõrd süüteokoosseisus ettenähtud tegu ja tagajärg peavad olema põhjuslikus seoses – tagajärg peab olema tekkinud toimepandud teo tõttu, ei ole kuidagi võimalik väita, et tagajärg sai saabuda enne kui süüdlane tegutses. Antud juhul on tuvastatud, et viimase osateo tegevus st. valeandmetega deklaratsiooni esitamine leidis aset 21.01.2000 a.. Seega ei saa selle teo tagajärg olla saabunud juba 1999 a.
  7. juunil. Sellel kuupäeval oleks saanud saabuda tagajärg – maksude vähem laekumine, juhul kui heidetaks ette tegevusetust nt. maksuhaldurile tähtajaks andmete esitamata jätmist, mistõttu jäi maksudena teatud summa laekumata. Kuid selles ei ole kohtualustele süüdistust esitatud. Ainuüksi deklaratsiooni allkirjastamine ei tekita veel maksuõiguslikke kohustusi ja õigusi. Nende tekkimise eelduseks on selle deklaratsiooni sisu maksuhaldurile teatavaks tegemine. Seega valede andmetega deklaratsiooni koostamisega ja allkirjastamisega ei ole võimalik lugeda kõnealust süütegu veel lõpule viiduks. Deklaratsioonide koostamist ja allkirjastamist võib käsitleda kui osana kuriteo toimepanemisest st. maksupettuse toimepanemiseks vajalike tingimuste loomisena. Kuid etteheidetava teo lõpule viimise üheks tingimuseks on siiski just nimelt maksuhaldurile tulude kohta ebaõigete andmete esitamine, eesmärgiga vähendada ettevõtte maksukoormust. Kaitsjatel on küll õigus selles, et äriühingutel tekkis kohustus esitada 1998 a. kohta tuludeklaratsioon ning tasuda 1998 a. eest tulumaksu 30.06.1999 a., kuid nende kohustuse täitmata jätmist st. tegevusetust ja selle tagajärjel maksukahju tekitamist, ei ole kõnealuses süüdistuses kohtualustele ette heidetud. Konkreetne tagajärg selles konkreetses ulatuses, mida käesoleval juhul ette heidetakse, saabus ikkagi kohtualuste poolt maksuhaldurile äriühingute tulude kohta valeandmete esitamisel, mis viimase osateo puhul toimus 21.01.2000 a. Eelöeldut kokku võttes leiab, et aegumistähtaja kulgu tuleb siiski arvestada alates 22.01.2000 a. ning süüdistuses kirjeldatud kuritegu ei ole käesoleva seisuga aegunud ning esitatud kaitsjate taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht -KrK § 148 – 1 erinevate lõigete dispositsioonides nii tegevuse kui tegevusetuse delikte. Süüdistatavatele S.V-le ja S.N-ile on esitatud süüdistus tegevuses, mis seisnes Tootjate Ühistu Avita ja OÜ Kirjastus Avita nimedel maksuhaldurile valeandmetega ettevõtte tuludeklaratsioonide esitamises, mitte aga tegevusetuses, mistõttu jäi kehtestatud ajaks s.o.
  8. juuniks 1999 a. ettevõtte tuludeklaratsioonid esitamata ja ettevõtte tulumaks riigieelarvesse kandmata. -Raamatupidamise seaduse § 13 alusel majandusaasta pikkus 12 kuud ja § 14 lg. 1 kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus kui audiitorkontroll on kohustatud ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. -Äriseadustiku ( 17.06.1998 a. redaktsioon ) § 179 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. -Tootjate Ühistu Avita on registreeritud 27.09.1990 a. ja alates ühistu tegevuse alustamisest oli juhatuse liige S.V ja alates 09.02.1998 a. juhatuse ainuliige. -OÜ Kirjastus Avita on registreeritud 26.02.1997 a. S.V poolt. -Tootjate Ühistu Avita ja OÜ Kirjastus Avita pearaamatupidajaks oli S.N -Tootjate Ühistu Avita 1996 a. tuludeklaratsioon on vormistatud 30.06.1997 a., kuid Tallinna Juriidiliste isikute maksuametisse saabumise kuupäev fikseeritud 27.11.1997 a. -Tootjate Ühiste Avita 1997 a. tuludeklaratsioonil ei ole märget vormistamise kuupäeva kohta, kuid Tallinna Juriidiliste isikute maksuametisse saabumise kuupäev fikseeritud 27.11.1998 a. -OÜ Kirjastus Avita 1998 a. tuludeklaratsioon on vormistatud 30.06.1999 a., kuid Tallinna Juriidiliste isikute maksuametisse saabumise kuupäev fikseeritud 04.10.1999 a. -Tootjate Ühistu Avita 1998 a. tuludeklaratsioon on vormistatud 30.06.1999 a., kuid Tallinna Juriidiliste isikute maksuametisse saabumise kuupäev fikseeritud 31.01.2000 a. -Tallinna Juriidiliste isikute maksuamet esitab 21.03.2000 a. OÜ-le Kirjastus Avita ettekirjutuse kohustusena määratud maksesumma tasuma 30 päeva jooksul, vastasel korral rakendatakse ettenähtud sanktsioone. Vastavalt Äriseadustiku § 179 nõudele pärast majandusaasta lõppemist juhatus peab koostama raamatupidamise aruande ja tegevusaruande ning juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Seega ilma maksuameti meeldetuletuseta Tootjate Ühistu Avita ja OÜ Kirjastus Avita pidi 1996 a. aastaaruande esitama hiljemalt
  9. juuniks 1997 a. Kuigi S.V ja S.N-i poolt allkirjastatud aastaaruanded kannavad alati
  10. juuni kuupäeva, kuid vastavalt S.V-le ja S.N-ile esitatud süüdistusest nähtuvalt nad esitasid maksuhaldurile tahtlikult 1996 a. kuni 1998 a. tuludeklaratsioonis valeandmeid ja maksuameti andmete kohaselt 1996 a. ja 1997 a. aruanded laekusid maksuametile 27.11.1997 a. ja 27.11.2008 a. ning 1998 a. aruanded vastavalt 04.10.1999 a. ja 31.01.2000 a.. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud maksuameti töötaja nõudis mitmel korral ülalnimetatud süüdistatavatelt aastaaruannete esitamist, kuid Äriseadustik sellist kohustust maksuhaldurile ei pannud. Kohus leiab, et kuigi S.V ja S.N-i poolt kinnitatud aruanded on täidetud ja esitatud maksuhaldurile vastavalt seaduse nõetele aga maksuameti poolt kinnitatud andmetele ja tunnistaja ütlustele esitati vastavalt nõudele hilinenult, seega koheselt eelneva majandusaasta lõppemist pärast
  11. juunit oli maksuhalduril täielik alus teostada deklaratsioonide õigeaegselt mitte esitamise täiendav kontroll ja maksuameti andmetel aastaaruanne õigel ajal ei laekunud, seega juba 1997 a. pärast
  12. juunit oli kohustus algatada kriminaalasi KrK § 148 – 1 lg. 1 järgi ( s.o. S.V ja S.N-i tegevusetusega maksuhaldurile seaduses sätestatud deklaratsiooni esitamata jätmise eest või mittetähtaegse esitamise eest ). Alles 04.02.2006 a. Äriseadustiku täiendus § 60 majandusaasta aruande esitamata jätmine lg. 1 kohustab maksuhaldurit teavitama firmat teda registrist kustutamise hoiatamisel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Hilisema kontrolli käigus tuvastatud valeandmete olemasolul oli täielik õigus algatada täiendav kriminaalasi. Kuni

jõustumiseni kehtinud KrK § 53 lg. 1 p. 2 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Aegumise küsimuse lahendamisel tuleb tuvastada inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ehk lõpuleviimise aeg. S.V-le ja S.N-ile inkrimineeritud kuriteo koosseisudega kaitstav õigushüve on maksude korrapärane laekumine ehk maksude õiges suuruses ja õigel ajal tasumine. Inkrimineeritud kuriteo koosseis kujutab endast tagajärjedelikti, mis tähendab seda, et kuritegu on lõpule viidud tagajärje saabumise hetkest. Maksuameti andmetel S.V ja S.N esitasid aastaaruanded vastavalt meeldetuletustele, kuid seda nõuet ei kehtestanud Äriseadustik, seega 1996 a. aastaaruande esitamata jätmine 1997 a.

  1. juuniks andis aluse algatada kriminaalasi KrK § 148 – 1 lg. 1 järgi juba pärast aastaaruande esitamise tähtaja lõppemist. S.V-le ja S.N-ile esitati süüdistus ka 1997 a. ja 1998 a. aastaaruannetes esitatud valeandmete esitamise eest ning maksuameti andmetel need aruanded esitati ka tunduva hilinemisega, seega 1998 a. aastaaruande esitamise viimane tähtaeg oli
  2. juuni 1999 a. ja pärast seda kuupäeva oli alus algatada kriminaalasi KrK § 148 – 1 lg. 1 järgi. Hiljem tuvastatav täiendav kuriteokoosseis andis aluse algatada uus kriminaalasi. Kohus ei saa lähtuda sellest, millal laekusid ülalnimetatud firmade aastaaruanded maksuhaldurile, vaid tuleb juhinduda Äriseadustiku § 179, mille kohaselt pärast majandusaasta lõppemist juhatus peab koostama raamatupidamise aruande ja tegevusaruande ning juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Tootjate Ühistu Avita ja OÜ Avita 1998 a. majandusaasta aruanne pidi laekuma maksuhaldurile ilma maksuhalduri meeldetuletuseta, mitte hiljem kui 30.06.1999 a.. Seega nii S.V kui ka S.N-i tegevusetuse tõttu, vastavalt maksuameti andmetele aastaaruanded selleks ajaks ei laekunud, seetõttu nende poolt kuriteo toimepanemise tähtaega on vaja arvestada alates
  3. juunist 1999 a. ja 1996 a. majandusaasta aruande õigeaegse esitamata jätmisega kuriteo toimepanemise tähtaega tuleb arvestada alates
  4. juunist 1997 a. Kohus leiab, et S.V ja S.N suhtes olev kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele kuriteo aegumistähtaja möödumisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 5 lg. 1 p. 3, § 223; KrMS § 199 lg. 1 p. 2, § 274 lg. 1 kohus määras: 1 Süüdistatava S.V kaitsjate Marti Hääl ja Aleksander Glikman taotlus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta kuriteo aegumise tõttu rahuldada. 2 Kriminaalmenetlus kriminaalasjas S.V süüdistuses KrK § 148 – 1 lg. 10 järgi ja S.N süüdistuses KrK § 148 – 1 lg. 10 - § 17 lg. 6 järgi seoses kuriteo aegumistähtaja möödumise lõppemisega. 3 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumäärusest oli teada saadud. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.