Toimik nr 1-08-15463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-15463 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.märtsil 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.K, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
- Vabastada P.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.04.2011
- Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Määrata P.K katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Kohustada P.K järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- Kohustada P.K täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2,3,4,7 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 1
(4)- mitte omada, kanda ja kasutada tulirelva; - asuda tööle 2 (kahe) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata.
- Vabastada P.K käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.11.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.K tunnistati süüdi 23.12.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 100, § 107 lg 1, § 139 lg 2 p 1, §197 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 8-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.05.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2004 kohtuotsusega mõisteti P.K KrK § 107 lg 1 järgses süüdistuses õigeks. P.K ennetähtaegse vabanemise küsimust arutati viimati Harju Maakohtus 22.04.
- Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Nimetatud määruse peale esitas süüdimõistetu P.K määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2008 määrusega jäeti Harju Maakohtu 22.04.2008 määrus muutmata. Määrus jõustus 20.05.
- Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 20.11.
- Karistuse kandmise algus 09.04.2002 lõpp 08.04.
- Kinnipidamisasutusest P.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama asuda ema juurde xxx linnas. Vangistuse ajal on omandanud mitmeid vajalikke erialasid- aastatel 20062007 õppis Murru Vanglas keevitajaks, 2004-2005 läbis väikeettevõtluse kursused ja momendil õpib Viru Vanglas tislerikursustel. On osalenud järgmistes sotsiaalprogrammides- Viha juhtimine, Sotsiaalsete oskuste programmis Isa ja laps ja Peresuhete hoidmine ja taastamine, samuti Convictus ja arvutikursused. Viru Vanglas hetkel tööga hõivatud ei ole. Väidetavalt töötas enne vangistust firmas OÜ xxx, operaatorina. Kinnipeetava sõnul on tal tööoskuseid keevitus, ehitus, puidutöö ja lukksepatöödel. Vabanedes kindlustab väidetavalt töökohaga OÜ xxx või OÜ xxx. Kindla töö ja sissetuleku olemasolul ei ole märgatud toimetulekut raskendavaid tegureid. Kinnipeetavat toetab ema. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes. On motiveeritud muutma oma elustiili ja hoiakuid. Kinnipeetava sõnul soovib koostööd teha kriminaalhooldajaga ning on valmis järelevalvet heaks kiitma. Toimepandud minevikus raske kuritegu kõneleb sisemisest sügavalt varjatud agressioonist, mis oli provotseeritud alkoholi ja tüliga. Alkoholi mõju all võib isik käituda mõtlematult ja impulsiivselt, hoolimata võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. P.K arvab, et pika vangistuse ajal ta on muutunud oma väärtushinnanguid ja ellusuhtumist. Isik on aktiivse eluhoiakuga: kinnipidamisasutuses on õppinud edukalt kutsekoolis, osales erinevates sotsiaalprogrammides. P.K saab aru, et edaspidine elu vabaduses sõltub sellest, kuidas suudab tavaühiskonnas kohaneda peale pikaajalist vanglakaristust. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav ei 2
(4)ole sobilik määramiseks kriminaalhooldusele, kuna isik on korduvatele karistustele vaatamata jätkanud kuritegelikku eluviisi ning kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Vangistuse ajal on isikut mitu korda karistatud distsiplinaarkorras, mis näitab selgesti, et ta pole teinud oma vanglakaristusest vastavasisulisi järeldusi ning seega pole ta sisuliselt võimeline järgima käitumiskontrolli nõudeid. Antud isiku suhtes on otstarbekas jätkata reaalse karistuse kandmist. P.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama ema juurde xxx linnas. Tööd saab firmas OÜ xxx. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja vangistuse jooksul on omandanud rida erialasid. Ta ei veetnud avanglas aega niisama, kuid püüdnud olla hõivatud kasuliku töö või õppimisega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. P.K kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemises- isiku tapmises. Samuti tema käitumine vanglas distsiplinaarkaristuste suur arv näitab, et ta ei oska oma käitumist kontrolli all hoida. Raske isikuvastane kuritegu on toime pandud katseajal. See näitab, et kriminaalhooldus ei takistanud varem ja vaevalt et takistaks praegu uusi kuritegusid toime panna. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on hetkel põhjendatud ja võimalik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku neljal korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib esimest korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-5) nähtub, et P.K on varem toime pannud varavastaseid kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Tallinna Linnakohtu 03.05.2001 kohtuotsusega karistati teda kelmuses vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pani toime uue esimese astme isikuvastase kuriteo isiku tahtliku tapmise tulirelva kasutamisega märtsis 2002. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud. See näitab, et P.K käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud aastatel 2003 kuni 2007 10 distsiplinaarkaristust sealjuures 4 korral karistuseks määratud kartser. Kohus kontrollis P.K isiklikku toimikut, millest on näha, et isikut on viimati karistatud veel 19.11.2007 kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks edasilükkamisega katseajaga kolm kuud, sest ta 20.10.2007 poetas toa aknast välja mobiiltelefoni. Peale seda ei ole ta uusi rikkumise toime pannud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et P.K on vangistuse jooksul omandanud keevitaja eriala, läbinud on väikeettevõtluse kursused, arvutikursused. Samuti on osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Convictus, Sotsiaalsete oskuste programmis Isa ja laps ja Peresuhete hoidmine ja taastamine. Vangistuses viibides tööga hõivatud ei ole. Seega tuleb tunnistada, et vanglas viibimise ajal on isik ennast täiendanud ja tema võimalik resotsialiseerumine vabaduses on selle kaudu lihtsamaks muutunud. 3
(4)Vangistuses viibimine näitab, et vangistus on P.K-le oma positiivse mõju juba piisavalt avaldanud, sest alates novembrist 2007 ei ole isikul ühtegi rikkumist täheldatud. P.K on kehtiv isiksusttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 30.09.2015. Kohtule on esitatud garantiikiri, et süüdimõistetule garanteeritakse peale vabanemist töökoht OÜ xxx autolukksepa õpilasena. Kohtuistungile on saabunud ka P.K võimalik tööandja A S, kes selgitas kohtuistungil, et ta tunneb P.K koolieast. Suhted olid sõbralikud. Täiskasvanuks saamisel on nende saatused lahku läinud. Praegu ta garanteerib süüdimõistetule tööd autoremondi valdkonnas. Tema firma on väike, kuid ta loob P.K-le töökoha ja algul maksab talle miinimumile lähedast palka. Vabanedes on P.K kindel elukoht ema V P juures xxx linnas. Kodukülastuslehest (lk 8) on näha, et korter, kuhu vabanemisel kinnipeetav soovib elama minna on 2-toaline ja heas seisukorras. Korter on erastatud V P nimele ja sissekirjutust omavad V P ja I P. Samuti on näha, et V P saab pensioni 4300 krooni ja töötab juhutöödel, mille eest saab 1000 krooni kuus ning ta on nõus materiaalselt toetama kinnipeetavat. Süüdimõistetu selgitusest nähtub, et tema kohtupidamisega seotud rahalised kohustused on täidetud ja tema vabanemisfondis on raha kogutud umbes 12000 krooni. Aprillis 2008 leidis maakohus ja hiljem ka ringkonnakohus, et ennetähtaegsel vabastamisel kõigepealt võetakse arvesse isiku poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust. Lisaks, P.K mittevabastamisel arvestati ka see, et ta on varem korduvalt karistatud ja uue raske esimese astme isikuvastase kuriteo pani ta toime katseajal. Käesolev kohtukoosseis on sellega ka täielikult nõistub, kuid leiab, et praegu olukord on muutunud selles osas, et karistusaja lõpuni on nüüd jäänud 2 aastat. Tapmise eest mõistetud karistus oli 8 aastat vangistust ( 1 aasta liideti eelmise kohtuotsuse alusel). Sellest on P.K ära kandnud 7 aastat. Tema praegune käitumine vanglas näitab, et karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud- on loodud tingimused, mille olemasolul on kohtul alust arvata, et edaspidi isik hakkab uute kuritegude toimepanemisest ära hoiduma. Need tingimused on: mitmete erialade omandamine, mitmetes sotsiaalprogramides osalemine, distsipliinaartegudest ärahoidmine, kohtupidamisega seotud võlade tasumine, vabaduses kindla töökoha omamine, kus tööandjaks on teda ka moraalselt toetav isik ( tema sõber). Kohus ei saa mööda minna ka asjaolust, et ühe ja sama talituse kriminaalhoodusametnikud on andnud süüdimõistetu suhtes erineval ajal diametraalselt ertinevad arvamused, tuginedes samadele asjaoludele. Aprillis 2008 leidis kriminaalhooldusametnik, et P.K sobib kriminaalhooldusele, siis novembris 2008 leidis kriminaalhooldusametnik, et enam ei sobi. Kusjuures arvamuse muutmiseks ei ole toodud mõistlikke põhjusi. Seetõttu kohus suhtub kriminaalhooldusametniku arvamusse kriitiliselt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu P.K temale Tallinna Linnakohtu 23.12.2003 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb määrata P.K-le lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte omada, kanda ja kasutada tulirelva ( sest eelmine kuritegu oli seotud tulirelvaga), asuda tööle 2 nädala jooksul alates vabanemisest, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)