; § 424; § 431 alusel jätta rahuldamata I.Z-i taotlus temalt Harju Maakohtu 19.01.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 08 – 14934 välja mõistetud sundraha ositi tasumiseks. Määrus väljastada avaldaja I.Z. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: I.Z mõisteti süüdi Harju Maakohtu 19.01.2009.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kohtuotsusega mõisteti temalt välja menetluskuludena sundraha 6525,00 krooni. I.Z esitas 02.02.2009.a. Harju Maakohtule avalduse, milles palub võimaldada sundraha tasumine igakuiste 500,00 krooniste maksetena. I.Z põhjendab esitatud taotlust sellega, et ta on ajutiselt tööta. Lisaks palub ta sundraha vähendamist. Taotlusele on lisatud kohtuotsuse koopia. Kohus asub seisukohale, et I.Z-i avaldus temalt kohtuotsusega välja mõistetud sundraha ositi tasumiseks tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku käesoleva §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kohus peab ühtlasi vajalikuks märkida, et ka täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada, täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures arvestab kohus sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Määrates isikult kohtuotsusega väljamõistetud rahaliste nõuete tasumise ositi, peab olema kohtul veendumus, et isikul ei ole võimalik täita rahalisi nõudeid koheselt ja täies ulatuses või rahaliste nõuetekohene ning täies ulatuses täitmine seaks kohustatud isiku või tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda. Käesoleval juhul on taotleja põhjendanud esitatud taotlust töö ajutise puudumisega. Lisaks on taotleja avalduses märkinud, et soovib anda selgitusi oma majanduslikust olukorras ja sissetulekuallikatest, kuid ei ole seda teinud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on I.Z avaldanud kohtuistungil, et mõne päeva pärast on tal olemas sissetulek, kuna ta asub remontima korterit. I.Z ei ole oma taotlusele lisanud ühtegi dokumenti, millest lähtuks tema varaline või perekondlik seisund või ülalpidamiskohustuste olemasolu. Kohus selgitab, et
lg 3 sätestatu (menetluskulude jätmine riigi kanda) kohaldamine on võimalik vaid kohtuotsuse tegemise käigus, mitte selle täitmise käigus. Antud juhul on kohus otsust tehes kohaldanud I.Z-i suhtes
Kohus osundab ühtlasi Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2008.a. määrusele kriminaalasjas 1 – 08 – 3788, milles ringkonnakohus on leidnud, et ainuüksi töö puudumine ei ole asjaolu, mis välistaks isikul rahaliste vahendite puudumise ja ei ole mõjuvaks põhjuseks kohtu poolt mõistetud rahaliste kohustuste kohese ja täies ulatuses tasumata jätmisel. Samuti märgib kohus, et
Hillar vainumetsa poolt esitatud viisil tasumine toimuks 14 kuu jooksul, mis ületaks
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
; § 424 ja § 431 jätab kohus rahuldamata I.Z-i taotluse temalt Harju Maakohtu 19.01.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 08 – 14934 välja mõistetud sundraha tasumise ajatamiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.