Obsah (9)

§ 199§ 209§ 266§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 25

1-08-16065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 veebruar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16065 (08230117628, 08230118605) Kohtunik Märt Toming

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 266 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Tõlk M Tšurkin F.P Süüdistatav Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: OÜ F S , elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2008 kuni 19.10.2008, 29.10.2008, so 3 päeva, elukohast lahkumise keeld. Varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tallinna Linnakohtu 25.05.200 otsusega KrK § 202`5 lg 1, § 139 lg 1 järgi vabadusekaotus 5 kuud; 2) Tallinna Linnakohtu 08.11.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud; 3) Tallinna Linnakohtu 15.06.2001 otsusega KrK § 202`5 lg 1 järgi, § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud; 4) Tallinna Linnakohtu 25.03.2003 otsusega

§ 209

lg 2 p 3 järgi vangistus 1 aasta, § 69 lg 1 järgi üldkasulik töö 1432 tundi tähtajaga 1 aasta; 5) Tallinna Linnakohtu 22.08.2003 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 7 kuud; 6) Tallinna Linnakohtu 01.09.2005 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi tungimisi vangistus 6 kuud katseaeg 1 1 aasta 6 kuud; 7) Harju Maakohtu 09.02.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 järgi vangistus 10 kuud; 8) Harju Maakohtu 10.11.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 3 kuud 10 päeva; 9) Harju Maakohtu 29.08.2007 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud 20 päeva.

Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 16.11.2007 Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON 1. F.P süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud. 2. F.P süüdi tunnistada

§ 266

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.P-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 18.10.2008 kuni 19.10.2008, 29.10.2008, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 6.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta F.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva F.P suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.P temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 7.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.P järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada F.P-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.02.

2. F.P suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. F.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1640 (üks tuhat kuussada nelikümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.P, 1-08-16065, kaitsjatasu“.
4. F.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi 2 arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.P, 1-0816065, sundraha“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. OÜ Aurulaev Admiral esitatud tsiviilhagi 2200 krooni nõudes jätta läbi vaatamata ja selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
7. J K esitatud tsiviilhagi 2410 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning F.P-lt välja mõista J K kasuks 2410 (kaks tuhat nelisada kümme) krooni.
8. K B´i esitatud tsiviilhagi 2145 krooni nõudes jätta hagi hüvitamise tõttu läbi vaatamata.
9. Asitõendid: Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad DNA proov, sündmuskoha jälgede kaart, N F ja M Bi võrdlusjälgede kaardid ning nuga kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 04.03.
10. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.03.
11. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.P süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 29.08.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, 18.10.2008 kella 17.30 paiku viibides Tallinnas, asuvas Alba Baaris, tungis lukustamata ametruumi, kus hakates arvutil juhtmeid lahti ühendama, püüdis varastada OÜ-le Unidomen kuuluvat sülearvutit HP Pavilion dv 2000 maksumusega 18 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu esindaja märkas varguse katset ja sekkus. Dmitri Stšegolkov, isikuna, kes oli varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo - võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, seega ta pani toime

§ 25lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 29.10.2008 kella 01.50 paiku tungis ebaseaduslikult sisse Tallinnas Lootsi 15 kai ääres seisvale laevale Admiral valdaja OÜ Aurulaev Admiral tahtevastaselt. Seega Dmitri Stšegolkov pani toime

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise. F.P süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu 29.08.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, taas 31.10.2008 kella 09.09 paiku, avades lukustamata ukse, tungis sisse Tallinnas, asuvasse ühiselamutuppa, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis öökapist K B kuuluva rahakoti maksumusega 120 krooni, milles oli Läti 3 Hansapanga krediitkaart, tervisekindlustuse kaart ja eesti ID kaart kannatanu nimele, kõik ilma maksumuseta, 25 krooni sularaha, mobiiltelefon Sony Ericsson K550i maksumusega 2000 krooni, tekitades kannatanule K B varalist kahju summas 2145 krooni. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas 31.10.2008 kella 14.12 paiku viibides Tallinnas, a asuvas firma Lukeren Trading OÜ bürooruumis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis J K kuuluva mobiiltelefoni LG Chocolate koos Teleyks kõnekaardiga üldmaksumusega 3500 krooni, tekitades kannatanule J K varalist kahju selles summas. Seega F.P, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise sissetungimisega, so

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

eesmärgil, Kohtuistungil süüdistatav F.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • • 18.10.2008 koostatud OÜ Unidomen avaldusest nähtuvalt 18.10.2008 üritas üks noormees varastada baari Alba ametlikust ruumist sülearvutit HP Pavilion dv2000 maksumusega 18 000 krooni. (kd I t/l 3) 18.10.2008 koostatud kannatanu N F ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.10.2008 kella 17.30 ajal olles tööl Alba baaris teatas talle M B, et personaliruumi sisenes üks noormees. Kannatanu läks vaatama ja nägi talle tundmatud noormeest arvuti kohal kummardumas ja arvuti juhet lahti ühendamas. №ormees teda nähes lõpetas tegevuse ja läks väljapääsu poole. Kannatanu pöördus M B poole, kes koos ühe kliendiga noormehe kinni püüdsid. №ormees ja temalt leitud nuga anti üle politseile. Arvuti HP väärtus oli 18 000 krooni. (kd I t/l 4-6) 18.10.2008 koosatud tunnistaja M B ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.10.2008 kella 17.30 ajal nägi tunnistaja olles Alba baaris, kuidas personaliruumi sisenes inimene, kes sarnanes tema sõbraga. Teavitas sellest N F . N F nägi talle tundmatut noormeest arvuti juhet lahti ühendamas. Peale seda noormees põgenes ning tunnistaja jooksis talle järele. Baari tagasi tulles jäid nad politseid ootama. Tunnistaja tegi noormehele ettepaneku asjad taskust välja võtta ning seejärel pani noormees baariletile musta käepidemega noa. (kd I t/l 7-9) 19.10.2008 koostatud kahtlustatava F.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 18.10.2008 päevasel ajal astus ta sisse Alba baari, et vett paluda. Nähes personaliruumi viivat paokil ust otsustas ta minna sinna sisse ja vaadata, mis seal on. Toast otsustas ta varastada sülearvuti. Personaliruumi sisenes naisterahvas, kes küsis, mis ta siin teeb ja ütles talle, et ta kunagi enam siia oma nägu ei näitaks. Seejärel kahtlustatav lahkus baarist ja umbes 300 m kaugusel baarist võttis ta kinni üks turvatöötaja. Musta käepidemega nuga oli tal taskus enesekaitseks, sest tal on palju vaenlasi. (kd I t/l 16-20) Ida politseiosakonna konstaabli I Võigemasti koostatud ettekande kohaselt 18.10.2008 kell 17.46 said nad väljakutse aadressile Läänemere 19, kus peeti kinni isik, kes üritas baarist varastada sülearvutit. Kohale jõudes selgus, et kinnipeetud oli isik nimega F.P. Vargust nägi pealt N F. Isiku pidas kinni baari töötaja M B. F.P taskust tuli välja nuga. (t/l 10) 18.10.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks asuv baar nimega Alba. Baari sissepääsust vasakut kätt oli uks 4 personaliruumi, kus töölaual asetses sülearvuti, HP monitor ja kõlarid. Sülearvuti oli ühendatud kõlarite toitejuhtmega ja interneti juhtmega. Monitor ei olnud sülearvutiga ühendatud. Monitori juhtme otsalt võeti DNA proov. Monitori kaanelt avastati papilaarkurrustiku jäljed. (kd I t/l 11-13) • • • • • • 23.10.2008 koostatud kannatanu I G´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.10.2008 kella 02.10 helistati kannatanule Alfastar´i Juhtimiskeskusest ja teatati, et Tallinnas kai ääres seisvast aurulaevast Admiral peeti kinni meesterahvas, kes oli sinna omavoliliselt sisse tunginud. Laeval oli Alfastar valve. Kannatanu on Aurulaev Admiral juhatuse liige. Kohale jõudes kannatanu avastas, et tentkate oli katki lõigatud ja paadi tekil oli ühe ukse riiv lahti murtud. Kokku tekitati kannatanule sellega kahju 2000 krooni. (kd I t/l 27-28) 29.10.2008 koostatud OÜ JU pakkumisest nähtuvalt läheb eelkalkulatsiooni kohaselt aurulaeval Admiral remontööd maksma 2200 krooni. (kd I t/l 29) 29.10.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldav sündmuskohaks Tallinnas kai ääres Admiraliteedi basseinis ankrus seisev aurulaev „Admiral“. Ahtri osast oli laevakere kai piirdest eemal, mille vahelisel alal oli veepind, ahtriosas oli köiskinnitused. Ahtriosas asusid suvetekid, mis on kaetud valget värvi tentkatetega, kus ahtri osa poolt otse vaadates keskosas oli metalltrepp ülesse suunas, kust pääses suveteki ukseni, mis oli puitraamil, tendiga kaetud, sissepoole avatud asendis, vasakpoolsel-ja alläärel oli näha lõikejooned, millede kohalt oli tentkate ukse küljest lahti. Uksest sisenedes oli madalama tasandi suvetekk, kus oli näha puitlauad ja toolid. Uksest otse, läbi teki oli näha ülesse suunast metalltrepp, kust pääses kõrgema tasandi suvetekile, mille eelmisega sarnane uks oli avatud asendis, välisel vaatlusel korras, tekil näha puitlauad ja toolid. Läbi teise suveteki, vastasseinas paremal oli metalltrepp allasuunas, kust alla minnes otse oli näha heledat värvi sissepoole avatud asendis puitust, millel väljaspool ukse keskosa äärel oli näha väike metallriiv, mis oli lukustusasendis, ühest äärest uksepinnast eemal, kõverdunud. Uksest pääses välja paaditekile, mis asus laeva keskosas. Metalltrepid olid niisked, suvetekkide põrandad oli kaetud rohekat värvi mistra taolise kattega, mis olid osalt niisked. Laev oli alarmvalve all. (kd I t/l 30-32) 29.10.2008 koostatud kahtlustatava F.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 29.10.2008 oli ta linnas koos oma sõbrannaga Mariaga kuni kella 00:

1. Ta saatis ta trammile ja tahtis koju minna, sest ema helistas talle koguaeg. Ta helistas emale ja ütles, et on teel koju. Ema vastas talle, et ta ei lase teda sisse kuna on juba hilja. Kahtlustatav otsis kohta, kus saaks ööbida. Suundus sadamasse ja otsustas minna laevale magama. Ta ei saanud treppi kaudu minna kuna uks oli kinni. Ta hakkas liikuma laeva äärest, laeva nina suunas. Seal ta sai teki peale kuna present oli lahti. Kui ta oli teki peal ta katsus uksi ja need olid kinni. Ta tahtis minna sisse sest väljas oli külm. Ta proovis teha ühe ukse lahti, see oli puust uks ja ta tundis, et tegi selle katki. Seejärel ta läks presenti juurde, heitis ennast pikali ja jäi magama. Seejärel mingil ajal talle helistas ema ja ütles, et ta tuleks koju. Sama aeg tulid turvatöötajad. Ema tahtis nendega rääkida kuid nemad ei tahtnud. Kohale saabus politsei ja toimetas ta osakonda. Kahtlustatav on nõus hüvitada kahju. Tal ei olnud kaasas taskulampi ja tööriistu. (kd I t/l 38-40) 29.10.2008 koostatud tunnistaja P Makarov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.10.2008 olles tööl Alfastari turvamehena, sai ta kell 01.55 häire Admirali laevalt. Kohale jõudes märkas ühte meesterahvast. Kutsus kohale teise patrulli. Võtsid omavolilise sissetungija kinni. (kd I t/l 33-34) 29.10.2008 koostatud turvateenistuse Alfastar´i avaldusest seoses õigusrikkumise toimepanemisega nähtub, et 28.10.2006 said nad kell 01.55 väljakutse Kohale saabuti kell 01.
2. Objekti ülevaatamisel seest taskulambiga valdustades nägid noormeest nahktagis ja teksastes, kes liikus. Siis kutsus abi ja kui abi saabus, siis läks teda otsima. Avastas ta laeval nagu magamas, seejärel pidas kinni ja kutsus välja politseipatrulli. (kd I t/l 35) 5 • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (kd I t/l 58-59) • 31.10.2008 koostatud kannatanu J K ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta firmas Lukeren Trading OÜ. Firma kontor asub , teisel korrusel. 31.10.2008.a. kella 13.30 ajal nägi ta oma töökohas viimati oma telefoni. Mobiiltelefon jäi tema lauale. Kella 14.45 ajal avastas, et tema telefoni pole enam laual. Helistas oma numbrile, see kutsus, kuid kontoris ta helinat ei kuulnud, seega sai aru et tema mobiiltelefon on varastatud. Vaatasid turvakaamerate salvestisi ja sealt oli näha kuidas kella 14.12 ajal tuli kontorisse üks võõras meesterahvas. On kindel, et varguse pani toime tema. Nad on seda meest ka enne kontoris näinud. Umbes nädal tagasi käis ta neile ilmselt varastatud alkoholi pakkumas, kuid nad keeldusid ostmast. See meesterahvas oli umbes 175 cm pikk, 24-30 aastane, tumedate lühikeste juustega, vene rahvusest, tumedates riietes. Ta tunneks ta ära kui näeks teda uuesti. Temalt varastatud mobiiltelefon oli LG Chocolate (liugklapiga, musta värvi, keskosa hõbedane, IMEI xxx, sees oli Teleyks kaart numbriga xxxx) väärtusega 3500 krooni. Tuukri la hoone välisuks lukus ei käi, seega on kõigil vaba juurdepääs kontorile. (kd II t/l 2-3) 07.11.2008 koostatud kahtlustatava F.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustav end süüdi ja lisab, et 31.10.2008 umbes 13:30 tuli ta aadressil Tallinn, Tuukri la asuvasse firmasse tööd küsima. Esimesel korrusel rääkis tööst ühe naisterahvaga. Pakkus koristamisega seotud töö tegemist. Üks naine ütles talle, et inimest, kes sellega tegeleb, ei ole kohal. Jättis naisele oma kontaktandmed - oma eesnime ja perekonnanime, oma aadressi ja oma mobiiltelefoni numbri. Pärast läks teisele korrusele, et rääkida teise firma töötajatega aknapesemise tööst. Uks suur ruum oli avatud ja vasakut ja parema kätt istus mitu inimest, kes töötasid ja ei pööranud talle tähelepanu. Ta tuli natuke edasi ja ühel laual märkas musta värvi mobiiltelefoni LG. Ta võttis laualt antud mobiiltelefoni ja pani selle taskusse. Peale seda lahkus väga kiiresti antud ruumist. Samal päeval müüs varastatud mobiiltelefoni LG Viru keskuse juures 400-500 krooni eest tundmatule naisele. Hiljem helistas talle üks naine, kes nõudis, mobiiltelefoni LG tagastamist ja lubas, et ta ei pöördu avaldusega varguse kohta politseisse. Kahtlustatav palus helistada talle hiljem. Kui ta helistas veel üks kord, siis ütles talle, et mobiiltelefoni ei varastanud mitte tema, vaid tema sõber. Naine ütles, et ta peab talle mobiiltelefoni tagastama ja jälle lubas mitte pöörduda politsei poole. Laenas oma emalt raha, sai naisterahvaga kokku, nad läksid koos poodi ja ta ostis naisterahvale kasutatud mobiiltelefoni LG maksumusega 1090 krooni. Järgmisel päeval naine helistas talle ja teatas, et ostetud mobiiltelefon ei rahulda teda ja nüüd tahab raha summas 3500 krooni või teist samasugust mobiiltelefoni LG, kuid see peaks hästi töötama. Kahtlustatav ei ole Psühhiaatria Haiglas arvel.(kd II t/l 6-8) 07.11.2008 koostatud tunnistaja IN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt teab ta oma poja F.P sõnade järgi, et ta varastas mobiiltelefoni. Varguse asjaolude kohta tunnistaja selgitusi anda ei oska. Tunnistaja juuresolekul võõras naine helistas tema pojale ja nõudis mobiiltelefoni tagastamist ning lubas, et ta ei pöördu avaldusega varguse kohta politseisse. Poeg kohe tunnistas ennast süüdi ja lubas mobiiltelefoni tagastada. Dmitri palus laenata talle raha. Tunnistaja andis talle 2000 krooni. Pärast Dmitri ja naine käisid kahekesi poes, kus poeg ostis talle kasutatud mobiiltelefoni. Poeg ütles tunnistajale, et tema asi on lahendatud ja kannatanu J ei pöördu politseisse. Järgmisest päevast J hakkas neile helistama. Ta rääkis Dmitriga ja tunnistajaga. J ütles, et ta ei ole rahul Dmitri poolt ostetud mobiiltelefoniga, tahab selle tagastada ja avaldas, et tahab uue mobiiltelefoni või 3500 krooni raha. (kd II t/l 12-14) 12.11.2008 koostatud kannatanu J K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitas kannatanu pärast vargust kohe avalduse politseile ja hindas telefoni väärtuseks 3500 krooni. №ormees, kes oli varastanud tema mobiiltelefoni, oli jätnud oma andmed esimesele korrusele ja seepärast helistas tema numbrile ning palus tagastada oma mobiiltelefon. Algul ütles noormees, et ta pole varastanud mobiiltelefoni. Lõpuks tunnistas üles ja lubas selle talle tagasi anda. Samuti helistas noormehe ema palus politseile telefoni varguse 6 • • • kohta avaldust mitte kirjutada ja lubas leida raha, et hüvitada varastatud telefoni maksumus. Mingi aja pärast kohtusid noormehega Statoili bensiinijaamas ja ta ulatas talle musta värvi mobiiltelefoni LG KG
3. Kannatanu küsis, kus ikkagi on tema telefon. №ormees ütles, tema sõber müüs telefoni mingisugusele möödujale. Kannatanu ei tahtnud võtta pakutud telefoni, kartsin, et see on varastatud. Siis täpsustas noormees, millises poes ta oli telefoni ostnud ja nad läksid koos poodi, kus ta veendus, et see mobiiltelefon osteti nimelt sealt. Müüja rahustas teda, et see telefon pole varastatud. Seejuures ütles müüja, et see telefon müüdi 1090 krooni eest. Kanntanu palus tal tagastada tema telefon või hüvitada rahaga talle tekitatud kahju. Lõpuks võttis kannatanu selle mobiiltelefoni ja proovis, kuidas see töötab. Kodus nägi, et telefon ei ole korras: väga halb oli tähti ja numbreid valida ja aku ei pidanud üldse vastu. Helistas noormehele ja ütles, et annab talle selle telefoni tagasi. №ormees andis talle mõista, et tal pole raha ja seda ka kuskilt ei tule ning ta ei saa talle ka maksta varastatud mobiiltelefoni eest. Kannatanu soovib, et ta kompenseeriks talle temalt varastatud ja saadud telefonide maksumuse vahe ning esitab tsiviilhagi summas 2410 krooni. (kd II t/l 25-27) • • • • 31.10.2008 koostatud kannatanu K B´e ülekuulamisprotokolli kohaselt 31.10.2008 umbes kella 12.30 paiku ärgates enda ühika toas , mis asub Tallinnas, ta avastas, et tema voodikõrval olevalt öökapilt on varastatud temale kuuluv rahakott musta värvi kunstnahast väärtusega 120 krooni, milles olid Läti Hansapanga krediitkaart, EL tervisekindlustusekaart, Eesti ID-kaart ja sularaha 25 krooni. Samuti oli öökapilt varastatud mobiiltelefon Sony Ericsson K550i halli-musta värvi korpusega väärtusega 2000 krooni. Varguse momendil oli telefon sisse lülitatud ja telefoni oli paigaldatud SM ART kõnekaart telefoninumbriga xxx. Viimast korda nägi ta oma asju hommikul kell 05.00 paiku kui ta magama jäi. Varguse hetkel oli ühika toa uks lukustamata. Kannatanu ei kuulnud, et keegi tema toas ringi liikus. Turvakaamerate salvestuselt nähtus, kuidas üks tundmatu meesterahvas umbes kella 09.09 või 09.10 paiku sisenes tema tuppa ja väljus umbes 8 minuti pärast. Tema kõrvaltoas elav prantslane, kelle nimi on Q oli seda noormeest samuti näinud näinud. Kuna arvas aga, et keegi lihtsalt eksis ühikas ära, siis ta tähelepanu sellele meesterahvale rohkem ei pööranud. Täpsustab, et tema ja Q tubadesse on üks sissepääs. Vargusega tekitatud varaline kahju on 2145 krooni. Antud summas soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. (kd II t/l 22-24) 07.11.2008 koostatud kahtlustatava F.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kuriteos, milles teda kahtlustatakse süüdi ja lisab, et 31.10.2008.a. tuli ta ühiselamusse, et korjata sealt tühje pudeleid. All ühiselamu sissepääsu juures istus korrapidaja, aga kui ta sisenes, oli korrapidaja tööga hõivatud ja ei pannud teda tähele. Mingisugusel korrusel nägi, et ühe toa uks oli lahti. Läks sellesse tuppa ja nägi, et toas magab keegi. Öökapil oli tumedat värvi rahatasku. Võttis selle rahatasku ja pani taskusse. Võttis kapilt ka mobiiltelefoni. Seejärel läks trepist alla, võttis korruste vahele pandud pudelid ja väljus ühiselamust. Kuna korrapidaja oli ka sel ajal hõivatud, läks temast rahulikult mööda ja ta ei näinud teda. Rahakotis oli 25 krooni ja mingid kaardid. 25 krooni võttis endale, aga kõik ülejäänu viskas minema. Mobiiltelefoni müüs kesklinnas tundmatule inimesele. (kd II t/l 32-35) 05.02.2009 koostatud välismaksekorraldusest nähtub, et IN on K B´ile tsiviilhagi summas 2145 krooni hüvitanud. (kd II t/l 75) 19.01.2009 koostatud tõendist nähtuvalt viibib F.P Wismari haiglas ravil Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava F.P süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindajate N F, I G´i, kannatanute J K ja K B´e ütlusi, tunnistajate M B , P M ja IN´i ütlusi, ettekannet, OÜ Unidomen avaldust, turvateenistus Alfastar avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolli, Wismari Haigla tõendit, asub seisukohale, et süüdistatava F.P süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 7 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.P käitumine kvalifitseeritud ühes varguse episoodis

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi ja teistes varguse episoodides

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli F.P temale inkrimineeritud esimese varguse toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse ja omastamise toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest viimati Harju Maakohtu 29.08.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud 20 päeva ning mõistetud karistus on süüdistataval ära kantud, kuid ei olnud uue varguse toimepanemise ajaks kustunud. Peale selle süüdistatakse süüdistatavat pärast esimese varguse toimepanemist veel kahe varguse toimepanemises ja kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.P käitumine nendes kuritegudes kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli F.P temale viimaste inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega on F.P

§ 199lg 2 p 9 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 31.10.2008 kella 09.09 paiku, tungis F.P sisse Tallinnas, asuvasse ühiselamutuppa ruumi valdaja tahte vastaselt, kust võttis öökapilt K B kuuluva rahakoti koos dokumentide ja rahaga, mobiiltelefoni Sony Ericsson K550i, tekitades kannatanule K B varalist kahju summas 2145 krooni. Seega oli tegemnist vargusega, mis on toime pandud sissetungimisega

§ 199lg 2 p 8 mõttes.

Samuti 31.10.2008 kella 14.12 paiku viibides Tallinnas, a asuvas firma Lukeren Trading OÜ bürooruumis võttis F.P J K kuuluva mobiiltelefoni LG Chocolate koos Teleyks kõnekaardiga üldmaksumusega 3500 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine tuleb temale erinevates kriminaalasjades inkrimineeritud varavastaste kuritegude kogumis kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, lugedes p 4 kvalifitseeriva tunnuse hõlmatuks p 9 kvalifitseeriva tunnusega. Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 266lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sisenes süüdistatav temale võõrasse laeva ja oli kinni peetud turvateenistuse Alfastar turvatöötajate poolt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pidasid turvatöötajad süüdistatava kinni, kutsusid välja politseiametnikud ja andsid ta politseile üle. Taoliste andmete põhjal asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et laevale Admiral sissetunginud isikuks oli F.P, kes ise kuriteo toimepanemist ka tunnistab. Kohus leiab, et süüdistatav oli teadlik sellest, et ta ei ole laeva valdaja ega omanik ega tunnegi laeva omanikku. Sellele vaatamata tungis ta sinna sisse ega küsinud selleks omaniku luba. Süüdistatav pidanuks oma senise elukogemuse ja hariduse põhjal aru saama sellest, et ükskõik millise laeval on omanik ja sinna sisenemiseks peab olema laeva omaniku luba, seda eriti veel öisel ajal. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistataval see puudus. Kuna süüdistatav lõhkus ühe ukse sünteetilise katte ja teise ukse riivi, siis näitab see seda, et süüdistatav sisenes võõrasse ruumi õigusvastaselt ja omavoliliselt ning valdaja tahte vastaselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omavolilise sissetungimisena, kuivõrd süüdistatav tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Aurulaev Admiral esitanud tsiviilhagi 2200 krooni nõudes, milline sisaldab endas sissemurdmisega lõhutud uste remontööde maksumuse kalkulatsiooni. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest, sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sissemurdmise käigus oli lõhutud tendiga kaetud puitraamil uks, millel tentkattel oli näha lõikejooned. Samuti oli lõhutud suvetekil asetsev uks, mille küljes oli väike metallriiv, mis oli lukustusasendis, ühest äärest uksepinnast eemal ja kõverdunud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on OÜ JU teinud OÜ-le Aurulaev Admiral remonttööde teostamise pakkumise maksumusega 2200 krooni, millele lisandub käibemaks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et uksed võis lõhkuda F.P ja kohus leiab, et varaline kahju on tekitatud OÜ-le Aurulaev Admiral õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Samas on aga esitatud vaid eeldatava remonttöö kalkulatsioon ning 8 kriminaalasja materjalidest ei nähtu seda, kas rikutud vara on taastatud ja kas selle taastamiseks on tehtud kulutusi ja kas need kulutused on selles suurusjärgus nagu on märgitud kalkulatsioonis. Seega ei ole teada kui suur oli tegelik vara rikkumisega tekitatud varaline kahju. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava F.P poolt kavatsetult toimepandud vara rikkumisega, kuid ei ole teada rikkumise ulatus, so kannatanule tekkinud varalise kahju tegelik suurus. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on küll tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole aga varalise kahju suurus tõendatud, siis tuleb esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ja selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtueelsel menetlusel on J K esitanud tsiviilhagi 2410 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja süüdistatavalt saadud telefonide maksumuse vahet. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt andis süüdistatav kannatanule temalt varastatud telefoni asemel kasutatud telefoni LG KG800, mille süüdistatav oli ostnud 1090 krooni eest. Kannatanu on varastatud telefoni väärtuseks märkinud 3500 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et F.P tekitas kannatanule kahju varastades temalt mobiiltelefoni. Kohus leiab, et varaline kahju on tekitatud J K õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt F.P-lt J K kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava F.P poolt kavatsetult toimepandud vara rikkumisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 2410 krooni, kuivõrd süüdistatava poolt vara kaotuse kompensatsiooniks antud vallasasi ei vastanud varastatud vallasasja väärtusele ja sellel ei olnud samasuguseid asja omadusi kui varastatud vallasasjal. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.P-lt J K kasuks. Kohtueelsel menetlusel on K B esitanud tsiviilhagi 2145 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud mobiiltelefoni ja rahakoti (sh raha ja dokumendid) maksumust. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on süüdistatava ema IN kannatanule kahju summas 2145 krooni hüvitanud. Kuivõrd kannatanule on kahju hüvitatud, tuleb K B tsiviilhagi 2145 krooni nõudes F.P vastu jätta hagi aluse puudumise tõttu läbi vaatamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel on puudunud pikka aega alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga 9 kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Käesoleval ajal on ta tööle võetud FSOÜ-sse toidukauba vedajaks. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 266

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Vaatamata sellele, et süüdistataval on alaline sissetulek, nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval on seoses varasemate karistustega suures ulatuses tasumata rahalisi kohustusi ning arvestades kriminaalmenetlusega kaasnevaid menetluskulusid ja nende suurust, asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd selle täitmine käiks süüdistataval üle jõu. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat süüdistatakse kolme varguse toimepanemises, millest üks jäi katse staadiumisse ja kaks vargust viis süüdistatav lõpule. Varguse katsega süüdistatav varalist kahju ei tekitanud ning kahe varguse toimepanemisega tekkis varaline kahju, mis ei olnud kuigi suur. Tekitatud varalistest kahjudest on üks varaline kahju hüvitatud täies ulatuses, teine osaliselt. Arvestades kahjude hüvitamist kui karistust kergendavat asjaolu, samuti rünnatud varaliste õiguste väikest ulatust leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga tegemist on isikuga, keda on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ja varavastaste kuritegude arvu, leiab kohus, et karistust ei saa määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatavat süüdistatakse ka valdaja tahte vastaselt veesõidukisse omavolilises sissetungimises. Arvestades sissetungimise põhjusi ja teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd varavastased kuriteod ja sissetungimine on toime pandud erineval ajal, erineva tahtlusega ja erineva eesmärgiga, leiab kohus, et eriliigiluiste kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad

§ 64lg 1 alusel liitmisele täies ulatuses.

Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval alaline sissetulek, samuti on ta asunud narkosõltuvuse ravile. Peale selle on ta 80 % ulatuses töövõimetu. Taolisi asjaolusid arvestades, samuti süüdistatava kahetsust arvestades, millist asjaolu hindab kohus karistust kergendava asjaoluna, leiab kohus, et süüdistatava terviseseisundist, olulisest elukorralduse muutusest ja alalisest sissetulekust lähtudes võib süüdistatavale mõistetava karistuse jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatav on aastaid olnud narkosõltlane, leiab kohus, et süüdistatav tuleb pikemaks ajaks allutada käitumiskontrollile, andmaks talle kõrvalise isiku toel võimaluse aru saada õiguskuulekuse olulisusest ja omandi puutumatusest ning ravi jätkamise vajadusest. Märt Toming kohtunik 10