1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-3361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-3361 (082500

§ 199

lg2 p4,8 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav J.M, ik. xxx, varem kriminaalkorras karistatud üks kord: 10. jaanuari 2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§-de 121,120, 201 lg1 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga; väärteomenetluse korras karistatud 12-nel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.M kuriteos

§ 199lg2 p4,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta J.M-ile mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades J.M-i katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada J.M katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et J.M-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. J.M anda katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

1. märtsist 2009.a. Kohtuotsuse jõustumisel J.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja mõista J.M-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või Swedbangas (Hansapangas) nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-3361, isik kelle eest tasutakse – J.M , nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon 3 esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik J.M süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse, tungis ööl vastu 26.11.2008.a. nelja aknaklaasi ruudu, koguväärtusega 300.-krooni, lõhkumise teel sisse Kuressaare linnas X tänav X asuvasse korterisse nr X, kust varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil seksioonkapist 18 erinevat mudelautot koguväärtusega 3600.-krooni, koridorist Nike botased väärtusega 1999.-krooni ja riietekapist spordikoti väärtusega 100.-krooni. Seoses lõhkumise ja vargusega tekitati kannatanule V. T.’le varalist kahju kokku 5999.-krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, pani J.M toime

§ 199lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku J.M-i süüdistuses

§ 199

lg2 p4,8 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. J.M on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus J.M-ile nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199lg2 p4,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust neli

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. J.M selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanu poolt nõutud 1400 krooni on ta kannatanule hüvitanud. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav J.M, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud 4 oma tõelist tahet. J.M on vabatahtlikult hüvitanud kannatanule nõutud 1400 krooni, mille kohta ta esitas ka panga väljavõtte. Kohus leiab, et J.M tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg2 p4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub J.M ’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik