Obsah (7)

§ 424§ 329§ 63§ 121§ 64§ 68§ 50

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-8882 (kohtueelses menet

§ 424

, § 329 ja § 121 järgi advokaat Margo Normann Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada M.D süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja

§ 329

järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõista M.D-le raskeima kuriteo

§ 424

eest rahaline karistus 300 päevamäära; tunnistada M.D süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.D-le liitkaristus rahalise karistusena 300 (kolmsada) päevamäära, s. o 15 000 (viisteist tuhat) krooni;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 01.-16.

detsember 2008, s. o 16 päeva mõistetud karistuse hulka ning lugeda M.D-le kandmata karistuseks rahaline karistus 252 (kakssada viiskümmend kaks) päevamäära, s. o 12 600 (kaksteist tuhat kuussada) krooni;

§ 50

lg 1 alusel ära võtta M.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks; tühistada M.D-le tõkendina kohaldatud vahistamine ning vabastada ta

1. detsembril 2008 kohtuistungilt koheselt vahi alt. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista M.D-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 286 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) krooni 20 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147.50 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile ja 147.50 krooni advokaat Katrin Tamrele; 2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on M.D toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest

§ 424järgi, mis seisnes: 26.veebruaril 2007.a.

kell 18.55 juhtis Viljandi linnas Side tänaval mootorsõidukit Mazda 626 (registrimärgiga 262 AGJ) joobeseisundis; 2) täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistusest kõrvalehoidumisega

§ 329järgi, mis seisnes: 26.

veebruaril 2007.a. kell 18.55 juhtis Viljandi linnas Side tänaval mootorsõidukit Mazda 626 (registrimärgiga 262 AGJ) isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu 11.01.2007 kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 2 aastaks alates 27.01.2007, millega M.D hoidus kõrvale tema suhtes täitmisele pööratud kohtuotsuse täitmisest; 3) teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega

§ 121järgi, mis seisnes: 22.juulil 2008.

kella 19 paiku oma elukohas, Viljandi linnas xxxxx xxx x-x korteris 3-aastase Günter T.i tõukamises nii, et laps kukkus vastu tooli ja põrandale pikali ning tema jalale tekkisid kriimustused; seejärel läks M.D kallale elukaaslasele Maarika T.ile: lükkas teda vastu kappi, lõi käega näkku ja rusikaga vastu kätt, tõukas ta põrandale pikali ja pigistas kõrist. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

järgi ja

§ 329

, millede eest

§ 63

lg 1 alusel mõista raskeima kuriteo

§ 424eest rahaline karistus 300 päevamäära, s.

o 15 000 krooni; M.D süüdimõistmiseks

§ 121järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.D-le liitkaristus rahalise karistusena 300 päevamäära, s. o 15 000 krooni;

§ 50lg 1 alusel ära võtta M.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 2 kuuks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 2 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 329

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 295 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 991.20 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1286.20 (147.50 + 3 147.50+991.20) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
4. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus M.D on kinni peetud
5. -
6. detsembril 2008 seega on M.D viibinud eelvangistuses 16 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Lugeda M.D-le lõplikuks karistuseks rahaline karistus 252 päevamäära, s. o 12 600 krooni KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4