(2)1-08-14549 raskeima suurendamise teel rahaline karistus 100 päevamäära e 5000 krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „,A.G 1-08-14549, rahaline karistus“. Välja mõista A.G-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kohtukulud - määratud kaitsjale makstud tasu 495,60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti) krooni ja kriminaaltoimiku CD-plaadile koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „,A.G 1-08-14549, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. A.G suhtes kohaldatud tõkend, s.o elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kohus tuvastas A.G süüdistatakse selles, et tema 08.07.2007 oma elukohas aadressil: xxx, olles alkoholijoobes, konflikti käigus lõi mitu korda oma abikaasat O. A. kätega vastu nägu ja jalgadega keha pihta, tiris teda juustest, tekitades sellega temale füüsilist valu, samuti tekitas füüsilist valu ja kehavigastusi konflikti selle lõpetamise eesmärgil sekkunud O. A. tütrele J. A., keda tiris juustest ja lükkas emast eemale, samutilõi teda käega näkku. Samuti ta, 22.07.2008 kella 23.00 paiku, viibides xxx, lõi rusikaga vastu pead O. A., tekitades talle sellega füüsilist valu. Oma nimetatud tegudega pani A.G toime teise inimese peksmisega tervise kahjustamises, löömises ja valu tekitamises väljendunud kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Samuti A.G süüdistatakse selles, et ta 22.07.2008 kella 23.00 paiku, viibides xxx, pani O. A. kaela juurde noa ning ütles talle tapmise ähvardusi, mida kannatanu mõistis reaalselt täideviidava ähvardusena. Oma nimetatud teoga pani A.G toime tapmisega ähvardamise, kui oli karta ähvarduse täideviimist, s.o. KarS § 120 ettenähtud kuriteo. 2

(2)1-08-14549 31.10.2008.a koostatud süüdistusakti kohaselt tegi Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aivar Lembit ettepaneku mõista A.G süüdi KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära e. 2500 krooni ja KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära e. 2500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A.G-le liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 100 päevamäära e 5000 krooni. Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et A.G süü KarS § 121 ja § 120 järgi on tõendatud kannatanu J. A. ütlustega (tl 1-5), kannatanu O. A. ütlustega (tl 7-10, 3842, 57-58), tunnistaja K. A. ütlustega (tl 54-56), kahtlustatava A.G ütlustega(tl 1115, 49-51) ning samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegusid kvalifitseeriti õigesti KarS § 121 ja § 120 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged, varaline kahju puudub. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et on põhjendatud A.G karistamine kergeima karistusliigiga - rahalise karistusega. Kohus on arvamusel, et rahaline karistus on piisav mõjutusvahend selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Süüdistatavalt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tasu riigi õigusabi eest 495,60 krooni ja kriminaaltoimiku materjalist kopia tegemise kulud 7 krooni. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254. Galina Jasnjuk Kohtunik 3