järgi, t u v a s t a s: B.B süüdistatakse selles, et tema, viibides 02.septembril 2008.a kella 15.10 ajal Tartus Põhja pst 2 ja 4 majade vahel, solvas avalikku korda kaitsvat Lõuna Politseiprefektuuri politseiametniku A.R. seoses tema ametikohustuste täitmisega, sõimates teda ebatsensuursete sõnadega “suka”, “piider”, “mentõ”. Sellega pani B.B toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada B.B süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (1 päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 7 500 krooni.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.september 2008.a - 03.september 2008.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, mis vastab
lg 2 kohaselt rahalise karistuse 6-le päevamäärale, s.o 300 kroonile, ja B.B-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 143 päevamäära, s.o kokku 7 200 krooni. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 143 päevamäära, s.o 7 200 krooni riigituludesse, tasub B.B 10 võrdses osas, s.o 1 440 krooni kaupa igakuiselt 5 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. B.B süü võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega on tõendatud B.B kahtlustatavana antud ütlustega (tl 19-20), kannatanu A.R. ja tunnistaja Remi Koosa ülekuulamise protokollidega (tl 11-12 ja 15-16). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et B.B süü
järgi on täielikult tõendamist leidnud, seega on süüdistus esitatud talle õigesti ning ta tuleb
järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.B on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras on teda karistatud korduvalt ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. B.B käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.B on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. B.B-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et B.B on kuriteo toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud ja seega on põhjendatud mõista talle karistuseks
§-s 275 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest B.B keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 23 krooni (tl 10) ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, tuleb B.B-le
Prokuröri poolt koostatud süüdistusaktis on karistuse liigi ja määra kohta tehtud ettepanekus ebatäpsused, mis kohtuotsuses on võimalik parandada ja mis ei raskenda süüdistatava olukorda ega muuda lõplikku karistust. Prokurör on lõpliku karistuse arvestamisel päevamäärade arvestuses eksinud lahutades määratud 150 rahalise karistuse päevamäärast 2 ärakantud päeva, s.o 6 rahalise karistuse päevamäära, saades lõplikuks päevamäärade arvuks 143. Tegelik tulemus peab olema 144 päevamäära. Samas on rahalise karistuse määr summas õieti arvestatud. Samuti on rahalise karistuse ositi tasumise määramisel prokurör ekslikult märkinud, et isik tasub rahalist karistust 10 võrdses osas. Samas on rahalise karistuse summa tegelikult jagatud 5 võrdsesse ossa ja ettepaneku lõpus on märgitud, et isik tasub 5 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 180 alusel kuulub B.B-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsja tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.B
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.