lg 2 ja 3 alusel määrata D.O-le lisakohustus: – Teha abija heakorratöid 30 tundi kuni 31.03.2009.a kriminaalhooldusametniku poolt määratud asutustes, millistega on kriminaalhooldusosakonnal sõlmitud vastavasisulised lepingud. 3. D.O on kohustatud esitama määratud täiendava kohustuse täitmise kohta kriminaalhooldusametnikule täitmist tõendava dokumendi. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Narva kohtumajale. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakond esitas erakorralise ettekande D.O suhtes, seoses sellega, et hooldusalune ei täida talle määratud kontrollnõudeid – ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud tähtajal registreerimisele 4 korral ilma mõjuva põhjuseta. Ettekandest nähtub, et D.O ei ilmunud esimene kord registreerimisele, kuna ei jõudnud töölt tulla. Seda kinnitavaid dokuendte esitatud ei olnud. Teisele registreerimisele ei ilmunud ta seetõttu, et oli tööl ja ei saanud ametnikku sellest ettehoiatada, kuna temal ei onud telefoni kaasas. Kolmandal korral ei ilmunud registreerimisele, kuna tal läks registreerimise kuupäev meelest ära. Neljandat mitteilmumist põhjendas D.O asjaoluga, et jäi tööle kauemaks ja sellepärast jäi registreerimisele hiljaks. Kriminaalhooldusametnik arvates ei saa D.O põhjendusi lugeda mõjuvateks. Karistusregistri andmete järgi ei olnud D.O katseaja jooksul ühtegi süütegu ega teisi käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. D.O kriminaalhooldusametnikule esitatud avalduses tunnistas oma süüd ja palus mitte pöörata karistust täitmisele, vaid määrata talle lisakohustus, mida ta on nõus täitma, kui kohus selle kinnitab: 30 tundi abi- ja heakorratöid. Kriminaalhooldaja hinnangul on D.O katseaeg kulgenud mõningate probleemidega, kuna ta on katseaja jooksul mitu korda rikkunud katseaja tingimusi ilma mõjuva põhjuseta. Ta töötab ametnikult xxxr OÜ-s ja õpib Narva xxx. klassis. Kriminaalhooldaja arvates ei suhtu D.O kriminaalhoolduse teostamisse tõsiselt, kuna vaatamata sellele, et hoolealusega on läbi viidud vestluseid kontrollnõuete rikkumise tagajärgedest, jätkas ta rikkumisi. Mõjutusvahendina rikkumiste eest ja hooldusalusega tehtava resotsialiseerimistöö intensiivistamiseks oli registreerimissagedus tihendatud ühele korrale nädalas kahe kuu jooksul 01.10.2008.a – 01.12.2008.a. Kriminaalhooldaja arvates on täiendava kohustuse määramine põhjendatud ja otstarbekas, kuna täiendav kohustus võib mõjutada hoolealuse suhtumist kriminaalhooldusesse, muuta teda distsiplineeritumaks ja parandada tema arusaama vastutusest oma tegude eest. Kriiminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata D.O-le lisakohustus, mida D.O on ise nõus võtma endale täitmiseks – 30 tundi abi- ja heakorratööde täitmist tähtajaga kuni 31.03.2009.a asutustes, kellega Viru Vangla kirminaalhooldusosakonna Narva talitusel on sõlmitud vastavasisuline leping. Maakohtu seisukoht Karistusseadustiku (
) § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg 3 kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.
lg 4 sätestab, et juhul kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Kohus võttes arvesse kriminaalhooldusaluse rikkumisi, katseaja kulgemist tervikuna ja kriminaalhooldaja hinnangut katseajale nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et D.O-le täiendava kohustuse määramine on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et täiendava kohustuse määramine annab kriminaalhooldusametnikule võimaluse saavutada hooldusaluse mõjutamise, korrale kutsumise ja selgitamise kaudu kriminaalhoolduse eripreventiivse eesmärgi, milleks on hooldusaluse mõjutamine selliselt, et viimane jääks seaduskuulekale teele ja hindaks ümber oma senise käitumise ning mõtlemise. Kohus määrab D.O-le kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustuse. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
§-st 74 lg 4, 75 lg 2, 3, 4 ja KrMS §-st 427 lg-st 1. Aleksei Kovalenko Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.