Obsah (5)

§ 199§ 209§ 201§ 64§ 65

1-08 -10217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-10217 Kohtukoosseis eesistuja Igor Ama

§ 199lg.2 p.4 ja § 209 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25.

septembri 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav V.P Prokurör Salome Barbo Süüdistatav V.P ik. XXX, ei tööta , eluk. xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx xxxx, varem kahel korral kohtulikult karistatud: 28.juunil 2007.a. Harju Maakohtu poolt

§ 209lg.1 ja § 199 lg.1 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 30.

mail 2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 201lg.1 järgi 2400 kr.

suuruse rahalise karistusega; alates

1. maist 2008.a. viibib vahi all Kaitsjad vandeadvokaat Vaike Eerma RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. septembri 2008.a. otsus V.P suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. novembril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. septembri 2008.a. otsusega tunnistati V.P süüdi

§ 199lg.2 p.4 järgi ja karistati 1 a.

2 kuu pikkuse vangistusega;

§ 209lg.2 p.1 järgi ja karistati 1 a.

9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg.1 alusel ja Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1. a. ja 2 kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg.2 alusel suurendati seda karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistust tähtajaga 1 a. 5 kuud ja 28 päeva. Sama kohtuotsusega süüdistatavalt V.P-lt mõisteti välja kannatanu M. K. kasuks 8000 kr. Süüdistatav V.P tunnistati süüdi:

§ 209lg.2 p.1 järgi selles, et tema, 20.detsembril 2007.a.

,Tallinnas, Sikupilli keskuses, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise abil –esitledes end XXXXXXXXX, XXXXXXX XX XX-XX, korteri valdaja M. B. - sõlmis korteri üürileandmise lepingu kannatanu M. K.ga ja sai ettemaksuna kahe kuu üüriraha summas 7000 kr. ning 24. jaanuaril 2008.a. veel 1000 kr. korterivõtme kannatanule üleandmise eest;

§ 199

lg.2 p.4 järgi selles, et tema, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, ajavahemikul

1. novembrist kuni
2. detsembrini 2007.a., Tallinnas, võttis XXXXXXX XX XX-XX korterist ära kannatanu A. J. sülearvuti HP Compaq, maksumusega 18990 kr. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav H. Luhalid ei vaidlusta inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ega maakohtus neile antud õiguslikke hinnanguid, vaid taotleb mõistetud tähtajalise vangistuse üldkasuliku tööga asendamist. Apellant põhjendab taotlust karistuse muutmiseks selle kasulikkusega temale endale kui neile, kellede heaks ta üldkasulikku tööd peab tegema. Ringkonnakohtu seiskoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et pole alust põhjendatud ja seadusliku esimese astme kohtu otsuse muutmiseks. Süüdistatav V.P on kahe aasta jooksul pannud toime mitmeid võõra vara vastaseid kuritegusid – varguseid, omastamisi, kelmusi – ja on nende kuritegude eest karistatud rahalise karistusega ning vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata. Süüdistatavat V.P need karistused pole uute kuritegude toimepanemisest hoiduma mõjutanud ega taganud õiguskorra kaitset. Kohtu poolt määratud kolme aasta pikkuse katseaja jooksul on süüdistatav V.P jätkuvalt pannud toime uusi kuritegusid. Süüdistataval kindla töö ja sissetuleku puudumine, suutmatus elada õiguskuulekalt kohtu poolt määratud katseajal, kinnitavad veenvalt, et kuritegude toimepanemine on muutunud süüdistatava H. Luhalidi peamiseks tuluallikaks. Üldkasuliku tööd peab süüdistatava tegema tasu saamata. Seetõttu pole alust eeldada, et varalise kasu saamiseks kuritegusid toime pannud süüdistatav altruistlike eesmärkidel teeks tasuta tööd üldistes huvides ega paneks tegeliku tulu saamiseks toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega selles, et olukorras kus karistuse eesmärkide saavutamiseks on muude karistusliikide võimalused ammendunud, tuleb süüdistatavalt õiguskorra tagamise huvides vabadus võtta ja karistada tähtajalise vangistusega. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse V.P süüd, tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistused on mõistetud karistusseadustiku eriosas kehtestatud sanktsioonide piires ja liitkaristused moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
3. septembri 2008.a. otsuse V.P ( V.P ) suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA M. PREIMER