Kriminaalasi 1-08-16651
(07244001820)30.01.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid R.O süüdistuses KarS § 121 alusel Tegi kindlaks: R.O-le on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: 14.10.2007 kell 13.05 Kohtla-Järvel xxx asuvas kaupluses tekitas turvatöötajale M A valu ja kehavigastuse väänates kätt. Seega, pani R.O toime teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise ehk teise isiku tervisekahjustamise, peksmise ning valu tekitamise, mis on ette nähtud KarS § 121 järgi. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus peab vajalikuks tuletada meelde, et isikule tervisekahjustuse määramine on õigusaktidega reguleeritav tegevus. Tervisekahjustuse määramisel on menetleja kohustatud järgima tervisekahjustuse määramist puudutavaid norme. VV 13.08.2002 määrusest nr 266 „ Tervisekahjutuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) nähtub järgmist: Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse … häire, … mis tekib mehhaanilise… või muu teguri toimel. ( § 1 lg 2) Kriminaalasja materjalidest lk 22 nähtub, et kannatanu M. A oli tekitatud parema käe randmeliigese põrutus ning ta on pöördunud arstiabi saamiseks traumapunkti. Sellest lähtudes on alust arvata, et kannatanule tekitati tervisekahjustus. Tervisekahjutuse määramiseks on aga kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine vajalik ja kohustuslik menetlustoiming. Sama Korra § 2 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus tuvastatakse objektiivse uuringute ja kliinilise leiu alusel. Korra § 3 sätestab, et tervisekahjutuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu isik uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel. Korra § 4 sätestab, et tervisekahjutuse kohtuarstliku ekspertiisi kohta koostab ekspert ekspertiisi akti kooskõlas KrMS-ga. R.O-le on süüdistus esitatud teisele isikule tervisekahjutuse tekitamises, kuid seadusega sätestatud tervisekahjustuse määramise korda järgitud ei ole. Seega, ei pea kohus esitatud süüdistust põhjendatuks ja seadusele tuginevaks. Antud kriminaalasi on kohtusse saadetud lühimenetluses ja uute tõendite kogumine (muuhulgas ekspertiisi määramine ja akti saamine) ei ole selles menetluses lubatud. Ühtlasi kohus peab vajalikuks märkida, et antud asja raames võiks prokuratuur tõsiselt kaaluda menetlusökonoomika põhimõtteid arvesse võttes menetluse lõpetamist KrMS § 202 või 203 alusel, kuna peale antud juhtumit on R.O Viru Maakohtu 14.03.2008 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatud rahalise karistusega 2000 krooni. Kuna käesoleva kuriteo eest süüditunnistamisel ja isiku karistamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et olukord, mil isiku suhtes menetletakse eraldi menetlustes mitu kriminaalasja ( seda enam et ühe ja sama KarS paragrahvi alusel), ei pea raskendama isiku karistust, ja hilisema kohtuotsusega mõistetud karistus peab olema selline, milline ta oleks, kui isik oleks süüdi tunnistatud mõlema kuriteo eest ühe kohtuotsusega. Kuna tegemist oli kergema laadi kuriteoga, mille puhul leiti võimalikuks karistada isikut rahalise karistusega 2000 krooni, siis hilisema kohtuotsusega eeldatavalt mõistetav karistus oleks ilmselt tühine võrreldes juba mõistetud karistusega. Sel juhul tuleb prokuröril kaaluda, kas kulutades ressursse jätkata menetlust või tuleb menetlus lõpetada, võttes arvesse seda, et isik on selle paragrahvi alusel oma karistuse saanud. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi R.O süüdistuses KarS § 121 alusel tagastada Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja N. Rõžovile. Kohtunik Inna Kirsipuu Viru