Obsah (14)

§ 189§ 239§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 178§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-15037 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada P.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s. o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata P.N-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui 1 041 (üks tuhat nelikümmend üks) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a veebruari kuust kuni täieliku tasumiseni; tühistada P.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada U.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s. o 8 000 (kaheksa tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata U.P-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui 800 (kaheksasada) krooni kuus tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a veebruari kuust; tühistada U.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Kristjan R.e tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt P.N-ilt ja U.P-lt 3 197 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend seitse) krooni Kristjan R.e kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Lauri J.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt P.N-ilt ja U.P-lt 5 415 (viis tuhat nelisada viisteist) krooni Lauri J.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 P.N-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 286 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) krooni 80 senti riigi kasuks; 2.2.2 U.P-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 286 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) krooni 80 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 295 krooni, Margo №rmannile 295 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „ositi rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-08-15037“); 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-08-15037“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on P.N ja U.P toime pannud kuriteona rahu rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt KarS § 263 p 1, 4 järgi, mis seisnes
2. detsembril 2006 kella 04.00 paiku hommikul grupis Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx ühes ruumis Lauri J.ile, Tõnis H.ile, Tõnu H.ile ja Madis H.ile kallale tungimises, rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse löömises. Peksmisega tekitati kannatanutele tervisekahjustused ja lõhuti Kristjan R.ele kuulunud esemeid kokku 3197 krooni väärtuses.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped 2 Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) P.N KarS § 263 p 1 j 4 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 250 päevamäära, s. o 12 500 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 1041 krooni kuni karistuse täieliku tasumiseni; Järva Maakohtu
4. otsusega 2005 otsusega mõistetud tingimisi karistus jätta iseseisvale täitmisele; 2) U.P KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 40 päevamäära (üks päevamäär tulenevast sissetulekust 200 krooni), s. o 8 000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 800 krooni kuni karistuse täieliku tasumiseni.
5. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
6. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 263 p 1, 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et prokuratuuri põhjendus U.P kokkuleppes arvestatud rahalise karistuse arvutamise aluseks on süüdimõistetu keskmine päevasissetulek on asjakohane.
2. a oli U.P keskmise päevasissetuleku suuruseks 355 krooni, alates suvi 2007.a. puudub U.P kindel töökoht ning seetõttu on tema sissetulekud olulises ulatuses vähenenud, lisaks on tema ülalpidamisel üks alaealine laps (9 kuud) ja elukaaslane, kes ei tööta. KarS § 44 lg 2 sätestab, et kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu. Seetõttu on otstarbekas vähendada U.P keskmise päevasissetuleku suurust ning arvutamise aluseks võtta päevasissetulek summas 200 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
3. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kristjan R. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 197 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt P.N-ilt ja U.P-lt 3 197 krooni Kristjan R.e kasuks. Lauri J. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 415 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel täielikult rahuldada ning välja mõista solidaarselt P.N-ilt ja U.P-lt 5 415 krooni Lauri J.i kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 3 Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava P.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava P.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 295 krooni. Süüdistatava U.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava U.P kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 295 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele P.N-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 201.80 krooni; 2) kaitsealusele U.P-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 201.80 krooni.

§ 175

lg 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja spetsialistile

§ 178kohaselt makstavad summad.

Kriminaalasjas on

§-s 178 sätestatud kulud kokku – 84 krooni;

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 390 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) P.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 286.20 (991.20+147.50+147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 438.80 (201.80+195+42) krooni riigi kasuks; 2) U.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 286.20 (991.20+147.50+147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 438.80 (201.80+195+42) krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 4 5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5