1-08-3503/3

Ärakiri 1-08-3503 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3503 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk Erakorraline ettekanne Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne H.P-le (ik xxx, elukoht * *) täiendava kohustuse määramiseks RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus ja määrata KarS § 75 lg 4 alusel H.P-le täiendav kohustus – osaleda „Eluviisitreeningu“ sotsiaalabi programmis ajavahemikul 01.02.2009 kuni 01.09.
5. Määruse ärakiri edastada prokurörile A.Ollema, kriminaalhooldusametnikule Ü.-K.Annuk ja H.P. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 11.03.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3503 mõisteti H.P süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 1 kuu. Ärakandmata 28 päevase vangistuse jättis kohus H.P suhtes tingimuslikult kohaldamata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 18 kuulise katseajaga. H.P määrati katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat 1 Ärakiri 1-08-3503 kohustust - mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 11.03.
6. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 09.01.2009.a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ü.-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne H.P kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine: - Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Pärnu Maakohtu 11.03.2008 kohtuotsuse nr 1-08-3503 alusel kohaldati H.P KarS § 424 alusel 18 kuulist katseaega ja kohustusena KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati - mitte tarvitada alkoholi. H.P on kohtu määratud kohustust rikkunud. H.P rääkis ise kriminaalhooldajale juunis 2008, et tal on üks pahandus ja tatarvitas alkoholi. Kuna tegemist oli uue kriminaalasja algatamisega, siis Politseiameti Karistusregistrist ei olnud kriminaalhooldajal võimalik võtta teatist kohtu määratud kohustuse rikkumise kohta ja politsei ise ei teatanud antud kohustuse rikkumise faktist. №vembris registreerimisel teatas H.P ise kriminaalhooldajale, et antud kriminaalasi lõpetati, mille järgselt taotles kriminaalhooldaja Haapsalu politseijaoskonnast kirjaliku järelpäringuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond on prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostanud juba 29.08.
7. Antud määrusest võib lugeda , et A.Mättika enda sõnade kohaselt tarbis ta 01.05.2008 aadressil * majas korteris * köögis alkoholi. ( lisa 1) II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune H.P kirjutab seletuskirjas, et tarvitas 01.05.2008 alkoholi ja rikkus kohtu määratud kohustust. Ta selgitab, et on oma käitumist korrigeerinud ja rohkem trahve ei ole saanud. Vahepeal suvest - sügiseni töötas Soomes, aga paar viimast kuud ei ole tööd olnud, kuid uuest aastast loodab uude kohta Soome tööle saada. Töökoha Soome hankiski, kuna saaks eemale siinsest tutvusringkonnast ja pahandustest. H.P lubab ennast parandada ja ei taha vangi minna, seetõttu on nõus võtma endale lisakohustuse - osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening " individuaaltöö vormis. ( lisa 2) III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Kriminaalhooldajal ei ole esile tuua pretensioone A.Mättika käitumiskontrolli nõuete täitmise kohta - registreerimas käib kokkulepitud aegadel ( lisa 3) , probleemidest räägib ja püüab seaduskuulekalt toime tulla. Kuigi H.P on kriminaalkorras karistatud esimest korda, on juba katseaja algusest saadik teada tema pikaaegset alkoholilembelisust, kuigi ta on suutnud säilitada töökohtasid ja elamist. Probleemiks ongi olnud tema puhul enne katseaega juhututtavatest alkoholilembeliste isikutega koos joomine mingites punkrites/ korterites. Seetõttu oli kriminaalhooldaja päri peale intsidenti * tänava korteris, kliendi enda ettepanekuga minna Soome tööle ja pääseda eemale Haapsalu seltskonnast. H.P on ka varasematel aastatel Soomes tööl käinud. Tal on ka erialaseid oskuseid – pikalt varem töötanud keevitajana; autojuhina. Kuid kahjuks majanduslanguse ajajärgul, lõppes ka Soomes tööobjekt ja vahepeal oktoober detsember 2008 on H.P olnud jälle Haapsalus. Kuid ta hoiab rohkem omaette ja on kodus. Vähemalt ei ole kusagilt sotsiaalvõrgustikust olnud kuulda, et H.P oleks endises juhututtavate seltskonnas pidutsenud. Politseiameti Karistusregistri andmetel ei ole katseajal A.Mättikal rikkumisi ( lisa 4) Sotsiaalprogramm " Eluviisitreening " on motivatsiooni tugevdamise programm ja eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse . Programm koosneb kuuest tunnist ja tundide sisu on järgmine - motivatsiooni tugevdamine: heade ja halbade külgede väljatoomine; funktsioonianalüüs: suhe uimastite tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel; treeningplaani 2 Ärakiri 1-08-3503 koostamine ja enesekontrollitreening; õppimine himuga toime tulema; õppimine sotsiaalse survega toime tulema; tagasilanguse ärahoidmine ja hädaabiplaan . IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi: - Osaleda sotsiaalabiprogrammis Kriminaalhooldaja leiab, arvestades kriminaalhooldusaluse isikut ja katseaja kulgu , et A.Mättika puhul oleks otstarbeks anda veel üks võimalus isikule enda käitumise paremaks kontrollimiseks ja eluga toimetulekuks. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku kohaldada H.P puhul KarS § 75 lg 2 p 8 sätteid ja määrata täiendav lisakohustus - osaleda " Eluviisitreeningu" sotsiaalabi programmis ajavahemikul 01.02.2009 kuni 01.09.
8. Kohtu seisukoht KarS § 75 lg 3 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 74 lõikes 2 sätestatule. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. KrMS § 427 sätestab, et KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt Pärnu Maakohtu 11.03.2008.a otsusele on H.P kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi. Vastavalt kriminaalhooldaja erakorralisele ettekandele on H.P tunnistanud, et on rikkunud kohtu määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Kohustus - mitte tarvitada alkoholi - on H.P-le kohtuotsusega pandud selleks, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kirjutab ju kriminaalhooldajagi, et kriminaalhoolduse algusest on teada H.P pikaajaline alkoholilembus. Katseajal on püütud selle probleemiga tegelda, kuid vaja oleks ilmselt lisakohustust – osalemist sotsiaalabi programmis, et aidata hooldusalusel oma käitumist kontrollida ja eluga toime tulla. Seetõttu taotlebki kriminaalhooldaja kohtu poolt määratud kohustuse rikkumise eest H.P-le lisakohustuse määramist – osaleda sotsiaalabiprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 8 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustuse panemine H.P-le on põhjendatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludega. Kriminaalhooldaja on põhjalikult analüüsinud olukorda ja leidnud võimaluse hooldusaluse positiivse arengu jätkumiseks. Ka H.P on ise andnud nõusoleku sotsiaalabiprogrammis osalemiseks. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 alusel. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3