(5)kohtumajas KarS § 424 alusel rahatrahviga 12 000 krooni, koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuud, väärteokorras karistatud 13 korral, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.T KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) aastaks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Sisse nõuda F.T-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 2147 (kaks tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni 60 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest; 3) paljunduskulu 57 (viiskümmend seitse) krooni 70 senti; 4) postikulu 29 (kakskümmend üheksa) krooni. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber

1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. F.T suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
2. novembrist 2008.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on F.T-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles karistatud 12.02.2007.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahalise karistusega 12000 krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks alates 28.02.2007.a. (seega eelnev karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud) juhtis 29.09.2007 kella 09.55 Iisaku-Varesmetsa tee 2 km-l, Iisaku vallas, Ida-Virumaal, olles alkoholijoobes, mootorsõidukit BMW 316 reg. nr 998 AXT. Peale selle tema, olles karistatud 12.02.2007.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahalise karistusega 12000 krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks alates 28.02.2007.a. (seega eelnev karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud) juhtis 24.11.2007 kell 11.50 Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maanteel, olles alkoholijoobes, mootorsõidukit Ford Escort reg.nr 094 AOD. 2

(5)Seega F.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s. o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, palus F.T vastavalt süüdi tunnistada ja karistada vangistusega, millest osa palus koheselt täitmisele pöörata ja osa jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja süüdistusele vastu ei vaielnud ja leidis, et see on kohtus uuritud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Karistuse osas leidis kaitsja, et on põhjendatud F.T karistamine vangistusega, kuid see tuleks KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga. F.T tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja oli nõus vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega. Kohus leidis, et F.T-le esitatud süüdistused KarS § 424 järgi on kohtuistungil leidnud täielikult tõendamist ja seda järgmiste tõenditega. Prokurör esitas kohtuistungil koopia 12.02.2007.a Viru Maakohtu kohtuotsustest kriminaalasjas 106-14520 (t. l 38 I kd), millest nähtub, et F.T on karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega 240 päevamäära ulatuses ja lisakaristusena on võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Eeltoodust nähtub, et F.T oli 29.09.2009.a ja 24.11.2007.a isik, kes on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o KarS § 424 tähendatud isik. Selle kohta, et F.T oli 29.09.2007.a kella 09.55 Iisaku-Varesmetsa tee 2 km-l, Iisaku vallas, Ida-Virumaal ja 24.11.2007 kell 11.50 Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maanteel sõidukit juhtides alkoholijoobes, on kohtule esitatud joobe tuvastamise protokollid (t.l 4, 23 I kd), millistest nähtub, et F.T tuvastati 24.11.2007.a alkoholijoove 1,08 mg/l kohta ja 29.09.2007.a indikaatorvahendiga LION 296 joovet tuvastades süttis punane tuli, mis näitab joovet. Mõlemal korral on F.T nõustunud tulemusega, vereproovis alkoholisisalduse määramist ei soovinud. Joobe tuvastamise järel on koostatud F.T-le esialgu väärteoprotokollid (t. l 2, 20 I kd). Kuivõrd isik oli ka varem karistatud joobes juhtimise eest, siis lõpetati väärteomenetlused ja alustati kriminaalmenetlust (t. l 7, 19 I kd). Süüdistatava ütlusi andes kinnitas kohtus, et oli süüdistuses määratud aegadel olnud eelnevalt alkoholi tarvitanud ja vaatamata selle oli ta otsustanud autot juhtida. 29.09.2007.a oli ta sõitnud koos tuttavatega Iisakule poodi, kust osteti alkoholi ja samas poe juures joonud veidi õlut ja dzinni. Poe juurest ära sõites oli hakanud politsei neil järel sõitma ja peale peatumist tuvastanud ka joobe. 24.11.2007.a oli ta tarvitanud alkoholi ja koos xxxxxxxxxxxxxxx sõitnud Tormasse, et sealt üks tuttav ära tuua. Samas tarvitati veel veidi alkoholi. Kui ära hakati sõitma, oli K. Laigmaa olnud väga purjus ja nii otsustas süüdistatav ise autoga Jõgevale sõita, kus siis pidi kaine autojuht vastu tulema. Enne Jõgeva linnani jõudmist pidas politsei nad kinni ja tuvastas F.T joobe 24.11.2007.a episoodi osas andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja xxxxxxxxxxxx, kes töötab Jõgeva politseijaoskonnas ja oli süüdistuses märgitud ajal olnud koos konstaabel Jõesaarega patrullis. Keskhommiku paiku olid nad saanud teate, et Torma poolt läheneb sõiduauto Ford, mille juht on joobes. Nad hakkasid Jõgevalt Mustvee poole vastu sõitma ja mõne kilomeetri pärast märkasid sõiduautot, millise number oli neile teatatud. Nad pöörasid oma auto ringi ja järgnesid Fordile ning pidasid selle kinni. Autos oli mitu inimest, roolis oli F.T nimeline mees. Kõik isikud olid joobes. R. F.T oli nõus joobe tuvastamise tulemusega. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kohtuistungil leidnud täielikult tõendamist, et F.T, olles isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades jälle mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Süüdistatava poolt toimepandu on kohtueelselt õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. F.T on süüvõimeline, samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi tema süüd välistavat asjaolu. Seega on F.T süüdi talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56. Karistuste määramisel arvestab kohus eelkõige F.T süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja 3

(5)raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. F.T pani talle süüksarvatavad kuriteod toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud F.T suhtes puuduvad. KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust. Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.T varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, neist neljal korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Viimati karistati teda KarS § 424 järgi 12.02.2007.a ja käesolevas kriminaalasjas talle süüksarvatava esimese joobes juhtimise on ta toime pannud vaid 7 seitsme kuu möödudes viimasest kohtuotsusest ja paari kuu pärast sõitis veel ka teist korda, olles alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole tal kunagi olnud. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et F.T on liikluseeskirjade rikkuja, kes kangekaelselt ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on F.T karistatud rahatrahvi (väärteokorras), rahalise karistuse ja ka vangistusega, mille kandmisest on teda tingimuslikult vabastatud viiel korral ja kolmel korral on ta ka reaalselt vangistuses viibinud. 2001.a-st alates määratud rahatrahvid on kõik tasumata ja rahalisi karistusi tasub enda sõnade kohaselt igakuiselt osade kaupa. Vaatamata kõigile määratud karistustele ja ka varem antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vabastades ta tingimuslikult vangistusest, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud jonnaka järjekindlusega õigusvastast käitumist. Prokurör leidis, et F.T karistusest tuleks vaid osa määrata koheselt kandmisele ja ülejäänud osas kohaldada KarS § 74 sätteid ja ta tingimuslikult karistuse kandmisest vabastada. Kaitsja taotles aga KarS § 69 sätete kohaldamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leidis, et puudub alus F.T vangistuse asendamiseks või karistusest tingimuslikult vabastamiseks, s.h ka nn šokivangistuse kohaldamiseks. Karistuse kandmisest osalise vabastamise eesmärgiks on anda isikule lühiajalise vangistusega tõsine hoiatus, mis peaks teda mõjutama edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isiku suhtes, keda on korduvalt karistatud ja kes muuhulgas on korduvalt kandnud karistusena ka reaalset vangistust, puudub taolisel osalisel lühiajalise vangistusel mõte, see ei täidaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Samuti leiab kohus, et KarS § 69 kuulub kohaldamisele vaid juhul, kui arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei oleks vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt otstarbekas. Nagu eespool on juba märgitud, on F.T karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes kokku 7-l korral (3 korral haldus- ja väärteokorras ning 4 korral kriminaalkorras), kuid ükski määratud karistustest ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb F.T talle mõistetud vangistus ära kanda. Kaitsja leidis, et arvestada tuleks karistuse asendamisel ka asjaoluga, et F.T on käesolevaks ajaks oma eluviise järsult muutnud ja enam üldse alkoholi ei tarvita. Tal on perekond, kodu remont pooleli ja töökoht. Eelnev põhjal leidis kaitsja, et F.T ei ole tulevikus enam ohtlik ja ei ole põhjendatud tema vangistamine. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud – pere olemasolu, elamistingimuste parendamine ja töötamine on küll positiivsed ning olulised, kuid ei saa üksi olla aluseks kergema karistuse kohaldamisel, vaid neid asjaolusid saab arvestada kogumis muu tuvastatuga. Lisaks märgib kohus, et elu- ja töökoht olid F.T olemas ka varasemate kohtuotsuste tegemise ja käesolevas asjas süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal, samuti pere ja ülalpeetavad. Kõik see pole mõjutanud teda muutuma. Peale selle nähtus kohtuistungil tõendite uurimisel, et asjaolu, et F.T enam alkoholi ei tarvita, on tema enda ütluste põhjal tingitud pigem tema tervise halvenemisest mitte hoiakute muutumisest ja alkoholi võõrutusravile võiks ta vajadusel alles tulevikus minna. F.T suhtumist alkoholi tarvitamisse ja kehtestatud normidesse iseloomustab kohtu arvates ilmekalt asjaolu, et alles 13.05.2008.a on teda karistatud väärteokorras selle eest, et ta ilmus prokuratuuri menetlustoimingule raskes alkoholijoobes (tuvastatud joove 1,27 mg/l). Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et F.T tuleb karistada 4

(5)vangistusega, kuid alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra, s.o kümne kuu vangistusega. Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohus vajalikuks KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamist ja F.T-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades rikkumiste järjekindlust, süüdimõistetu enda hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust kaheks aastaks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse menetluskuludena sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 kr, toimiku paljunduskulu 57 kr 70 s, kaitsjatasu vastavalt kehtivatele määradele ja kohtu poolt kutsete kättetoimetamiseks tehtud postikulu 29 kr. Kohtunik 5