1-07-5426/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009.a, Narva kohtumaja Kirjalik menetlus Toimiku number 1-07-5426 Kohtunik Galina Jasnjuk Asi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse erakorraline ettekanne A.G-le Viru Maakohtu 01.06.2007.a otsusega määratud katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusalune A.G, isikukood xxx, elukoht XXX Süüdi mõistetud Viru Maakohtu 01.06.2007.a otsusega. Katseaja algus: 01.06.2007.a, lõpp: 31.12.2008.a. RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pikendada A.G-le Viru Maakohtu 01.06.2007.a otsusega määratud katseaega 10 (kümme) kuu võrra s.o. kuni 31.10.2009.a. Määrus saata A.G-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kohus tuvastas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakond esitas erakorralise ettekande A.G-le Viru Maakohtu 01.06.2007.a kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks, sest kriminaalhooldusalune rikkus kohtuotsusega temale katseajaks pandud kohustusi: ilmuma registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda, ei otsi määratud ajaks töökohta ja ei omanda määratud ajaks üldharidust või eriala. Katseaja kestel ei ilmunud A.G registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 03.10.2007.a, 14.01.2008 ja 24.03.2008.a. Seletustes ei ole A.G registreerimisele ilmumata jätmise mõjuvaid põhjusi esitanud. Samuti A.G seletab, et ta ei asunud õppimisele, sest oma halva terviseseisundi tõttu tal on rakse istuda pikka aega ja õppida. Seletab, et ei asunud tööle, kuna tal ei õnnestunud sobivat tööd leida. A.G palub mitte pöörata karistust täitmisele. Katseaja jooksul A.G pidevalt pöördus arstide poole ja sai tõendi, et tal on kaasasündinud südamerike. Läbis arstliku ekspertiisi 2008.a maikuus. 17.06.2007.a saabus vastus Virumaa arstliku ekspertiisi komisjonilt, et ei tuvastatud A.G püsivat töövõimetust, ta on võimeline tööga elatist teenima ja tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. A.G oli arvel töötuna TTA Ida-Virumaa osakonna Sillamäe büroos alates 09.10.2007-08.11.2007, 16.05.2008-14.07.
2. Arvelolek on iga kord lõpetatud mitteilmumise tõttu. Töötoetust makstud ei ole. Käesoleval ajal on registreeritud TTA-s tööotsijana alates 10.11.2008.a Iga kord ta registreerid enda TTS-s kriminaalhooldaja suunamisel. Arvestades ülaltoodut, teebi kriminaalhooldusametnid kokkuvõtte, et A.G katseaeg kulgeb mitterahuldavalt, kuna ta rikub kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja ei täida kohtu poolt määratud kohustusi. Teiselt poolt, katseajal on ka positiivsed tulemused. A.G loobus alkoholi tarvitamisest ja tema poolt ei olnud esinenud uusi seadusrikkumisi. Kriminaalhooldusametniku arvamusel A.G eluviis on olnud seaduskuulekas ja tao motiveeritud elama seaduskuulekaltl ka edaspidi, et ta otsib endale töökohta ja on TTA arvel alates 10.11.2008.a, kriminaalhooldusametik arvab, et käesoleval ajal karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarvekohane ning teeb kohtule ettepaneku pikendada A.G katseaega 10 kuu võrra, st kuni 31.10.2009.a. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud kohtule esitatud materjalidega, erakorralise ettekandega ja Maria Aleksejeva seletustega, leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kriminaalhooldaja taotlus kuulub rahuldamisele, kuna Maria Aleksejeva on mitmekordselt rikkunud käitumiskontrolli kohustust, mida ta ka ise tunnistab. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus võttes arvesse kriminaalhooldusaluse rikkumisi, katseaja kulgemist tervikuna ja kriminaalhooldaja hinnangut katseajale nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et A.G-le määratud katseaega tuleb pikendada. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine annab kriminaalhooldusametnikule võimaluse saavutada hooldusaluse tegevuse üle järelevalve korraldamise ja tema suunamise kaudu kriminaalhoolduse eripreventiivse eesmärgi, milleks on A.G mõjutamine hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja soodustada hooldusaluse ühiskonda integreerumist. Katseajal on tagatud pidev ja regulaarne kontroll selle üle, et A.G jääks seaduskuulekale teele, kuna kriminaalhooldajal on võimalus hooldusalust korrale kutsuda ning panna hooldusalune ümber hindama oma senist käitumist ning mõtlemist. Kohtunik teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS §
3. Galina Jasnjuk Kohtunik