1-08-1620 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Asja nr 1-08-1620 (13-2/27076) Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalhooldusametnik Madis Parts Asja nimetus Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne B.B kohta Süüdimõistetu B.B Isikukood: xxx; elukoht: xxx; töökoht: talus tööline 05.06.2008.a vahistatud kahtlustatavana KarS § 118 p 1 tunnustel, vabastatud 27.11.2008.a. RESOLUTSIOON KrMS § 427 ja KarS § 69 lg 4 alusel kohus määras: Jätta täitmisele pööramata Tartu Maakohtu 03.06.2008.a. otsusega B.B-le mõistetud vangistuse kandmata osa. Pikendada B.B-le Tartu Maakohtu 03.06.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse asemel määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 30.04.2009.a. koos kõigi otsuses märgitud lisatingimustega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule. Kohtus tuvastatud asjaolud B.B mõisteti süüdi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.06.2008.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendati 3 kuu pikkune vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud koos allutamisega KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 15.12.2008.a esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjusel, et B.B ei olnud seoses vahistamisega ajavahemikul 05.06.-27.11.2008.a reaalset võimalust üldkasuliku töö sooritamiseks. Esimest kohtumist ei toimunud, kuna B.B viibis vahi all. 02.12.2008.a kohtumisel palus B.B pikendada temale määratud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega, kuna tal ei olnud reaalset võimalust seoses vahistamisega üldkasuliku töötundide sooritamiseks. Kuna vahistamine ei ole aluseks üldkasuliku töö sooritamise tähtaja peatamiseks, pidi kriminaalhooldusametnik tegema kohtule ettepaneku pöörata Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.06.2008.a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Kohtus kriminaalhooldaja avaldas, et käesolevaks ajaks s.o. 30.01.2009.a seisuga on B.B enda initsiatiivil ära teinud 180 tunnist üldkasulikust tööst 92 tundi ja on valmis tegema ning soovib ära teha kõik ettenähtud töötunnid. B.B tööandja on tema senise tööga väga rahul. Eeltoodu alusel ei pea kriminaalhooldusametnik otstarbekaks kandmata karistuse osa vangistusena täitmisele pöörata. Prokuröri arvamuse kohaselt on samuti mõistlik tekkinud olukorras lubada B.B ära teha üldkasuliku töö tunnid vangistuse asemel. B.B avaldas kohtuistungil, et ta soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist vangistuse asemel. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub tahtlikult kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kohus tegi kindlaks, et käesoleval juhul tuleb tunnistada ebaotstarbekaks B.B kandmata karistuse osa täitmisele pööramine vangistusena. B.B ei saanud üldkasulikku tööd teha kohtuotsusega määratud ajal, kuna oli vahistatud ühe teise asja järgi. Vahi alt vabanemisel pöördus ta kohe kriminaalhooldusametniku poole üldkasuliku töö ära tegemiseks ja tänase päeva seisuga on tal ära tehtud 92 tundi 180 tunnist ning ta on valmis kõik ettenähtud tunnid ära tegema. Tema poolt seni tehtud tööga ollakse rahul. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks pikendada B.B-le üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 30.04.2009.a. ja kandmata karistuse osa vangistusena täitmisele mitte pöörata. Kohtunik Madis Kägu 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.