1-06-13036/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.01.2009 Kohtuasja number 1-06-13036 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Irina KARO Asja läbivaatamise kuupäev 15.01.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks N.L, sünniaeg xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, kesktehniline haridus, rahvus venelane, elukoht XXX Karistuse kandmise algus 12.02.2007 ja lõpp 01.04.2010 Jätta N.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.02.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat. KarS §74 lg.5 ja §65 lg.2 alusel pöörati Ida-Viru Maakohtu 25.03.2004 otsusega mõistetud 9-kuuline vangistus täitmisele ning suurendati uue kuriteo eest mõistetud 1 karistust eelnimetatud otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS §68 lg.1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 7 kuud 7 päeva. Kandmisele kuulus 3 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud kahel korral distsiplinaarkaristus – noomitused 31.05.2007 ja 18.09.

1. Iseloomustuse kohaselt õpib kinnipeetav tislerite kursustel. Enne vangistust tarvitas iga päev amfetamiini, teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava põhiline isiksuslik probleem on soov tõestada, et ta on vajalik ja kasulik. Olukorras, kus ohtu pole võimalik vältida, võib käituda hüsteeriliselt. Positiivsed asjaolud on eriala omandamine, narkoprobleemi tunnistamine, negatiivsed asjaolud kriminaalse taustaga tutvusringkonna omamine, riskeeriv eluviis, narkootikumide tarvitamine. Uute kuritegude toimepanemise oht on säilinud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei nõustu. Kinnipeetava õiguskuulekat käitumist võivad soodustada lähedaste moraalne ja materiaalne toetus, narkoprobleemi tunnistamine, tisleri kursustel õppimine. Vabaduses võivad teda negatiivselt mõjutada pikaajaline narkootikumide süstimine minevikus, nende vahendamine, kalduvus vägivaldsusele, vabanemisel reaalse töökoha puudumine, nõrk iseloom. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega, ta on kohtulikult karistatud 5-l korral, vanglas viibib 3-ndat korda, uue kuriteo pani toime katseajal, vangistuses on teda karistatud distsiplinaarkorras, rahalisi kohustusi on tal summas 9621,60 krooni. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav pole võimeline seaduskuulekaks elukorralduseks vabaduses ning tema poolt on vabaduses reaalne uute kuritegude toimepanemine. Maakohtu istung Kinnipeetav N.L taotles maakohtu istungil enda tingimisi enne tähtaega vabastamist ja palus uskuda temasse. Prokurör Irina Karo kinnipeetav N.L-i taotlust ei toetanud ja leidis, et eelkõige tuleb arvestada kriminaalhooldaja seisukohta. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et N.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et N.L on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani ta toime katseajal (t.l.33-34). Kinnipidamisasutuses 2 viibides jätkas N.L õiguserikkumiste toimepanemist ja teda on kahel korral karistatud distsiplinaarkorras (t.l.55). Maakohus leiab ka, et kuna kinnipeetav õpib praegusel ajal tislerite kursustel, tuleb talle anda võimalus need lõpetada, kuna see annab omakorda paremad võimalused peale vabanemist tööturul. Narkootikumide tarvitamisest vabanemiseks on vajalik jätkata viibimist uimastivabas osakonnas. Arvestades eeltoodut ning N.L-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole N.L nendest vajalikke järeldusi teinud. Lisaks ülaltoodule arvestab maakohus ka seda, et kolm N.L-i poolt toimepandud kuritegu viiest on seotud narkootikumidega ning nende käitlemisest ei suutnud N.L hoiduda ka kriminaalhooldaja järelevalve all. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 3