1-09-4279/2

(09231700024)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi D.B süüdistus KarS § 263 p 1, 3 järgi Käskmenetluses Prokurör Mairi Heinsalu Süüdistatav D.B Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: A A OÜ, elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. D.B süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 69 krooni päevamäär, so 6900 (kuus tuhat üheksasada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „D.B, 1-09-4279, rahaline karistus“.
2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 690 (kuussada üheksakümmend) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
3. D.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.B, 1-09-4279, 1 sundraha“.
4. D.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.B, 1-09-4279, kaitsjatasu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõend: kriminaaltoimiku juurde võetud liigendnuga kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: D.B süüdistatakse selles, et tema 22.02.2009 kella 07.20 ajal Tallinnas, viibides liinibussis nr 16 registreerimismärgiga xxx, rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et lõi M P käega pea piirkonda kuna M P toetas peaga vastu istme seljatuge ning puutus peaga D.B kätt, peale mida võttis välja noa, mida M P nägi kui peale lööki selja taha vaatas. Kui M P hakkas liinibussist väljuma Taksopargi peatuses, võttis D.B uuesti noa välja ja tõmbas noaga üle M P parema käe, vigastades parema käe kaht sõrme ning põhjustades M P füüsilist valu. Seega D.B pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli seotud vägivallaga ja kasutades selleks relvana kasutatavat eset – nuga, so KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kannatanu M P ja tunnistaja EK ütluste, kahtlustatava D.B osaliselt süüd tunnistavate ütluste, konstaabli B Pi ettekande ja asitõendi vaatlusprotokolliga on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 69 krooni päevamäär, so 6900 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrataks rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 690 krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning teda on karistatud vaid ühe väärteo 2 toimepanemise eest rahatrahviga, milline on tasutud. Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab süüdistatava süü suurust arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Märt Toming kohtunik 3