MS § 426 ja § 432 Vabastada K.F, isikukood: xxx, talle Harju Maakohtu 04.11.2008 .a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada K.F-i täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata K.F-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle kahe kuu jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab. Määrata K.F katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Kaja Richter-Kruusamägi järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 05.05.2009.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht K.F tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.11.2008.a otsusega
lg 2 p 9 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 15 päeva vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 02.11.2008. a. Karistusaja lõpp 16.06.2009.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist saabus 02.05.2009.a. K.F on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 13.06.2006 Harju Maakohtu otsusega
lg 1 alusel tingimisi vangistus 1 aasta ja 4 kuud katseajaga 1 aasta ja 11 kuud; 2) 27.11.2007 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 alusel rahaline karistus 4000 krooni; 3) 18.07.2008 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4- § 25 lg 2 alusel 4 kuud vangistust.
Ülejäänud 3 kuud ja 15 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. K.F avaldas kohtuistungil, et kui võimalik, siis tahab vabaneda. Tal on naine ja 1 aasta ja 6 kuu vanune laps. See on kolmas karistus. Praegu kannab liitkaristust. Kriminaalhooldusel on varem olnud. Esimene kriminaalhooldus lõppes hästi, aga teist ei jõudnud lõpuni ära käia. Esimene kriminaalhooldus oli 2006.a. otsuse järgi. Vabaduses hakkab töötama ehitusel ilmselt. Varasem töökogemus on olemas, töötas ehitusel. Kui ehitusele tööd ei saa, siis läheb kusagile mujale. Last elab ema juures, teda peab toetama. Lapse emaga on head suhted. Ta ootab. Vargile läks, sest olid finantsprobleemid, raha ei olnud. Tööd sel momendil ei olnud. Tööbüroos arvel ei olnud, aga otsis tööd. Ta ei otsinud abi omavalitsuselt, helistas vanadesse töökohtadesse ja otsis tööd. Alkoholi ja narkootikume tarvitas varem, aasta tagasi. 1-1,5 aastat tarvitas narkootikume. Nüüd enam ei tarvita narkootikume esiteks seepärast, et kinni läks ja teiseks, tahab ikka olla naise ja lapsega. Narkootikume tarvitasin üle päeva. Tahtmine narkootikume tarbida läheb kohe üle, kui saab aru, et võib naisest ja lapsest ilma jääda. Tarvitasin heroiini. Vargused olid ka seepärast, et tahtsin narkootikume soetada. Narkootikumidest vabanemiseks ei ole ta midagi teinud. On valmis selleks midagi tegema. Kui vabaneb, lähen kohe tööle. Vabaduses olen nõus sotisaalprogrammides osalema. Prokurör ei toeta ennetähtaegset tingimisi karistusest vabastamist. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole K.F-i vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral asub elama ema ja kasuisa juurde Tallinnasse. Kindel töökoht puudub. Enne kinnipidamist tarvitas narkootikume, kuriteo pani toime, et hankida raha narkootikumide jaoks. Kinnipeetava vabanemisel võivad ohustatud olla erinevad isikud ja nende vara, kui ta jätkab kriminaalset tegevust, uue kuriteo toimepanemise riski aitaks vähendada töökoha leidmine, narkootikumidest hoidumine ning abikaasa ja lapsega suhete taastamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta K.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemise korral asub elama ema juurde, suhted abikaasaga on pingelised. Vabaduses kindel töökoht puudub, vangla andmeil on isikul tahe leida ametlik töökoht. Positiivseiks asjaoludeks on elukoha ning tugivõrgustiku olemasolu, motivatsioon elada seaduskuulekalt ning tahe minna tööle ja distsiplinaarkaristuste puudumine; negatiivseiks asjaoludeks on kuriteo toimepanek katseajal, narkootikumide tarvitamine ja sellega seonduv varastamine, töökoha puudumine ja pingelised suhted abikaasaga. Ohtlikkus ilmneb endiste sõpradega suheldes ja vana eluviisi juurde naasmises ning ebastabiilses elustiilis. Kuigi K.F on tunnistanud, et kuriteo ajendiks oli narkootikumide soetamine, puuduvad kriminaalhooldusametnikul andmed, et kinnipeetav oleks ühendust võtnud rehabiliteerimiskeskusega. Eeltoodust lähtuvalt ei toeta kriminaalhooldusametnik K.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et K.F-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on asjaolu, et K.F on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud 6 kuud, s.o. rohkem kui poole karistusajast ja seetõttu on võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada
K.F on vabaduses lähedastest toetav sotsiaalne võrgustik ja elukoht. Tal on võimalik tööle asuda ja saada iseseisvalt sissetulekut. K.F kannab vabadusekaotuslikku karistust esmakordselt. Tema käitumine vangistuse ajal on olnud hea. K.F tunnistab enda probleeme narkootikumidega ja on valmis nende probleemidega tegelema. Ta andis nõusoleku osaleda vastavas sotsiaalprogrammis. Sellega on ta näidanud oma suhtumist senistesse eluviisidesse. Kandmisele kuuluva karistusaja kestel ei ole võimalik vanglas sotsiaalprogrammides töötamine. Paremaks resotsialiseerumiseks on vajalik sotsiaalprogramm, mida on võimalik saada kriminaalhoolduse toel. Uue kuriteo toimepanemine sõltub K.F-ist endast. Käitumiskontrolli ajal täitmiseks kohustuslikud kontrollnõuded ja –kohustused aitavad riske maandada. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.