← Eesti

1-09-5606/2

Obsah (6)§ 199§ 200§ 68§ 74§ 75§ 73

KOHTUOTSUS 1-09-5606 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 04.mail 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) koht Kriminaalasja number 1-09-5606 (08230118676) Kohtukoosseis Koh

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

M.J süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi.

Külli Aas Prokuröri abi Süüdistatavad G.E elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: xxx, kodakondsus: EV, haridus: põhi, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta. Karistatus: varem 2 korda kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu poolt 10.06.2004

§ 200lg 2p7 alusel tingimisi vangistus: 3 a katseaeg:2a - 27.02.2008.a.

Harju Maakohtu; Liivalaia kohtumaja poolt

§ 199lg2 p4,7,8 alusel mõisteti rahaline karistus: 6 000 EEK; Lõplikuks karistuseks Kr

MS §238 lg2 alusel mõisteti rahaline karistus: 4 000 EEK. Väärteokorras karistatud 12 korda. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. M.J elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: xxx, kodakondsus: määratlemata, haridus: 9 klassi, emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: mehhatroonika teaduskond, III kursus. Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.E

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.E´ le 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o.

02.11.2008.a. kuni 03.11.2008.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 74

kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui G.E ei pane 2 (kahe) aastase 3 (kolme) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab

§ 75lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata G.E Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada M.J

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 45 (nelikümmend viis) päeva vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.J ´ ile 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o.

02.11.2008.a. kuni 03.11.2008.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg.1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui M.J ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista G.E´ lt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) krooni 90 senti riigituludesse. 2 Välja mõista M.J´ ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „G.E 1-09-5606, sundraha “„ G.E 1-09-5606 , kaitsjatasu.“ M.J 1-095606, sundraha “. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: PKC Eesti AS-i toote kirjeldamisega positsioonikaart, mis asub toimiku materjalide juures-kohtuotsuse jõustumisel jätta toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa G.E süüdistatakse selles, et tema varem varguse ja röövimise toimepannud isikuna, grupis M.J-iga 03.11.2008.a. ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 03.10ni, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid Harjumaal, Keila linnas, Paldiski mnt. 31 asuva AS Harju Elekter aiaga piiratud ja valvatavale territooriumile, laadisid kaasa toodud kilekottidesse territooriumil asuvast konteinerist 450 kg prakeeritud auto juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid vaskjuhtmeid kogumaksumusega 13 500 EEK, mis kuuluvad AS-le PKC Eesti, tassisid täidetud kilekotid territooriumilt välja, laadisid need G.E kasutuses olevasse sõiduautosse Xxx, reg.nr. xxx ning lahkusid sündmuskohalt. Seega Kaspra G.E varem varguse toimepannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud grupis, sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 4,7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.J süüdistatakse selles, et tema 03.11.2008.a. ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 03.10-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis koos G.E, tungisid Harjumaal, Keila linnas, Paldiski mnt. 31 asuva AS Harju Elekter aiaga piiratud ja valvatavale territooriumile, laadisid kaasa toodud kilekottidesse territooriumil asuvast konteinerist 450 kg prakeeritud auto juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid vaskjuhtmeid kogumaksumusega 13 500 EEK, mis kuuluvad AS-le PKC Eesti, tassisid 3 täidetud kilekotid territooriumilt välja, laadisid need G.E kasutuses olevasse sõiduautosse Xxx, reg.nr. xxxning lahkusid sündmuskohalt. Seega M.J, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud grupis, sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.E ja M.J-i süü neile inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. LääneHarju politseiosakonna konstaabli H Viibus`i poolt 02.11.2008.a. koostatud ettekanne, et oli 02.11.2008.a. graafikujärgses patrullis koos konstaabli J Operiga. Nägid Keila keskväljakul liikumas valget Xxx reg. xxx. Kuna sõiduk oli raskelt koormatud, otsustasid sõidukit kontrollida. Sõidukit juhtis M.J. Palusid avada pakiruumi uks, sealt tuli nähtavale suur hunnik prügikotte, millest paistsid välja erinevad elektrijuhtmed, hinnanguliselt umbes 500-600 kilogrammi. Lisaks oli auto juhi kõrvalistmel seljakott, millest paistsid erinevad kaablitangid, 4 raadiosaatjat ja prügikottide rull. Isikult juhtmete päritolu kohta pärides väitis, et ei tea mis need on või kust need pärit on. Natuke hiljem saabus sündmuskohale G.E, kes tundis suurt huvi toimuva üle. Isiku huvi oli tingitud sellest, et sõiduk kuulub tema emale, kellelt seda laenas. Sõidukit laenas selleks, et ära tuua Keila terviseradade juurest leitud juhtmed. Kuna endal isikul juhtimisõigus puudus palus sõidukit juhtima M.J. Selgitasid välja, et juhtmed pärinevad AS PKC Eesti Keila tehase territooriumilt, kuna leidsid juhtmete juurest pakkesedeli, mille oli koostanud tehase töötaja K H . Toimetasid M.J-i ja G.E koos sõidukiga politseiosakonda (t.lk.2): PKC Eesti AS-i poolt 03.11.2008.a. esitatud avaldus, et vastavalt politseist saabunud teatele peeti ööl vastu pühapäeva s.o. 02.11.2008.a. Keilas kinni auto milles oli hulgaliselt auto juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid vaskjuhtmeid. Auto toimetati Põhja Eesti Politseiprefektuuri parklasse, kus neid juhtmeid käis tuvastamas PKC Eesti AS osakonnajuhataja R L . Vastavad juhtmed olid pärit nende tootmisest kui ka prakeeritud juhtmete konteinerist, kogus oli 450 kilogrammi, mille maksumuseks on praagina 13 500 krooni (t.lk.3); G.E kahtlustatavana kinnipidamine 02.11.2008, millest nähtub, et G.E peeti kinni 02.11.2008.a. ning vabastati 03.11.2008.a. (t.lk.8-11); kahtlustatava G.E poolt 02.11.2008.a. ja 03.11.2008.a. antud ütlused, et tema teab M.J kuskil neli kuud. 01.11.2008.a. helistas tema M.J-ile ja pakkus välja, et võiks minna firma PKC territooriumile öösel, et võtta sealt juhtmeid ja kaablit ning teenida selle pealt raha. M.J nõustus. Tema juures istusid ümber tema ema autosse Xxxreg. Nr. xxx. Auto parkisid Keila haigla taha, sealt läksid jala PKC territooriumile. Läksid konteineri juurde, kus asusid kaabli-ja traadi tükid. Ladusid 20 kilekotti täis kaableid ja traate, hiljem tassisid kotid üle aia auto peale. Kuna auto oli ülekoormatud, siis sõitis natuke maad kaasa, ülejäänud tee läks jala. Koju jõudes nägi, et Jurit autoga ei ole, seejärel läks mööda Jõe tänavat kui nägi, et politsei oli Juri kinni pidanud. Tööriistad punaste käepidemetega tangid plastiktorude lõikamiseks, kollased tangid ning koolikott, mis asusid autos Xxxreg.nr. xxx, kuuluvad temale. Raadiosaatjad 4 tk. kuuluvad tema tuttavale, kasutasid raadiosaatjaid Juriga, siis kui viibisid PKC Eesti AS-ile kuuluval territooriumil. Tunnistab süüd, siiralt kahetseb tehtut (t.lk.12-14, 46-49); M.J-i kahtlustatavana kinnipidamine 02.11.2008, millest nähtub, et M.J peeti kinni 02.11.2008.a. ning vabastati 03.11.2008.a. (t.lk.17-18); kahtlustatava M.J-i poolt 02.11.2008.a. ja 03.11.2008.a. antud ütlused, et tema teab G.E kuskil neli kuud. 01.11.2008.a. pakkus Kaspar temale välja võimaluse minna firma PKC territooriumile öösel ja võtta sealt juhtmeid ning kaablit, ära anda see metallina, et raha teenida. Tema oli sellega nõus, 4 Jõe tänaval istusid nad ümber G.E ema autosse Xxxreg. Nr. xxx. Auto parkisid Keila haigla taha, sealt läksid jala PKC territooriumile. Konteineri juures asusid kaabli tükid ja traadi tükid. Ladusid 20 kilekotti täis kaableid ja traate. Hiljem tassisid need üle aia auto peale. Kuna auto oli ülekoormatud, siis Kaspar sõitis temaga kaasa Lauluväljakust natuke edasi ka siis läks jala edasi. Tema pidi metalli viima Kaspari maja ette Jõe tänav 24, kuid politsei pidas tema kinni. Kahetseb juhtunut, rohkem sellist asja enam ei juhtu (t.lk.19-21, 40-43); asitõendi või muu objekti vaatlusprotokoll koos fototabeliga (t.lk.29-35); T S ´i kinnitus politseist PKC Eesti AS-le kuuluvate juhtmete tagasisaamise kohta, et tema sai kätte PKC Eesti AS-ile kuuluvat 13 rohelist ja 8 musta värvi kilekotti koos sees olevate juhtmetega(t.lk.36); tunnistaja A P `e poolt 03.11.2008.a. antud ütlused, et tema on PKC Eesti AS-ile kuuluva Keila tehase direktor. Tehas asub Keilas, Paldiski mnt. 31. Asutus asub aiaga piiratud territooriumil, mis kuulub Harju Elekter AS-ile. Territoorium on turvafirma G4S Eesti valve all. Territooriumile on paigaldatud turvakaamerad ning administraatori ruumis asub monitor, mille järgi administraator ja turvatöötaja jälgivad olukorda. 02.11.2008.a. öösel helistati temale ja teatati, et Keilas Jõe tänaval on kinni peetud auto, milles on hulgaliselt auto juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid vaskjuhtmeid. 02.11.2008.a. tuvastas R L , et vastavad juhtmed on PKC Eesti AS-i territooriumil asuvast prakeeritud juhtmete konteinerist. See konteiner asub territooriumil tootmishoone kõrval ning sinna pannakse prakeeritud juhtmed. Kõik juhtmed on tagastatud PKC Eesti AS-ile, kahju tekitatud ei ole (t.lk.37-39) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatavad enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav G.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Süüdistatav M.J on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. G.E on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. G.E-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada G.E` d edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et G.E` d ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna G.E on varem kriminaalkorras karistatud, ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas G.E võimaluse kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et G.E ´ le mõistetud vangistus võib olla mõistetud sanktsiooni alammääras ning G.E suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda

§ 74sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. G.E` lt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1092.90 krooni riigituludesse. M.J on varem kriminaalkorras karistamata milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta, õpib. M.J-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.J `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.J` it ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna M.J ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas M.J võimaluse kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et M.J ´ ile mõistetud vangistus võib olla mõistetud sanktsiooni alammääras ning 5 M.J-i suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda

§ 73sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. M.J` ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1092.90 krooni riigituludesse. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.