1 - § 25 lg. 2 järgi 30 päeva vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 2.15.01.2007 a. Harju Maakohtu poolt
2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi 30 päeva vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 3.08.05.2008 a. Harju Maakohtu poolt
järgi 3 kuu vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 180 tundi ja täitmise tähtajaga 3 kuud Viibis vahi all 24.01.2009 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S.J on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles 08.05.2008 a. Harju Maakohtu poolt karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kustumata karistuse ajal, uuesti, olles joobeseisundis 24.01.2009 a. kella 07.22 ajal juhtis Tallinnas Sõle 25 a asuva maja juures mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx. Seega S.J olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav S.J tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav S.J ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ööl vastu 24.01 tarvitas alkoholi. Hommikul tahtis bensiinijaamas pargitud sõiduki ümber parkida tankla kõrvale. Enne rooli istumist tundis end kainena. Tankla poole sõites roolis oli tema juhututtav, kes märkas tankla juures politseipatrulli ja keeras sõiduki tanklasse ning lahkus. Politseinik tuli tema juurde ja kontrollis dokumente ning hoiatas sõitma minemise eest. Seejärel politsei sõitis ära. Ta kutsus endale takso aga enne seda istus rooli, et sõiduk tanklast eemale parkida. Politseinik tuli ligi ja palus tal autost väljuda. Tal tuvastati alkoholijoove 0, 64 mg/l ja ekspertiisi läbimist ta ei soovinud. Tunnistaja Viktoria Reinbusch poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 24.01 öösel ta patrullis ja kella 07.20 paiku ta märkas Sõle 25a tanklasse keeramas ühte sõidukit XXX. Sõidukis kõrvalistuja istmel istus S.J. Viimane väitis, et roolis oli keegi Deniss ja olevat lahkunud teadmata suunas. Algul S.J ütles, et ei tea auto omanikku ega tea võtmetest midagi. Sõidukit läbi vaadates oli näha, et juhipoolne jalamatt täiesti märg aga kõrvalistuja oma kuiv. Ta selgitas ilmselgelt alkoholijoobes olnud S.J, et antud sõidukit pole õigus kasutada ja sõiduk tuleb paigutada valvega parklasse. Peale selle S.J näitas volituse sõidukile ja võtmed. Kuna tal ei olnud fikseeritud sõidufakti S.J poolt, siis selgitas, et tuleb leida kaine autojuht. Ta lahkus paarimehega sündmuskohalt ja hakati eemalt sõidukit jälgima. Kell 07.55 ta nägi Sõle 20 juurest, et S.J istus rooli ja hakkas sõitma. Sõitnud umbes 40 m, ta jõudis selleks hetkeks politseialarmsõidukiga kohale. S.J tuvastati alkoholijoove 0,64 mg/l. S.J süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamise kohta / t.l. 6 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei saa aktsepteerida tema ütlusi kui karistust kergendava asjaoluna, sest tema poolt antud ütlustest ei nähtu teo kahetsust. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust kolmel korral ja neist kahel korral mõistetud karistusega vangistusega, mis jätta täitmisele pööramata tingimisi katseajaga ning viimase kohtuotsuse kohaselt 3 kuulise vangistuse asendamist ÜKT-ga. Nendest mõistetud karistustest positiivseid järeldusi tegemata, praktiliselt kolme kuu möödumisel pärast ÜKT lõppemist järjekordselt alkoholijoobes juhtis mootorsõidukit, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, kohtutäiturite ees 18 väärteo toimepanemiste eest mõistetud rahatrahvide nõude täitmise kohustuste täitmata jätmist summas üle 30000 krooni, politseiniku poolt esitatud nõude eiramist ja alkoholijoobes sõitma hakkamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.J
järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
1, 2, 3 alusel mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 10 ( kümme ) päeva vangistust ja 1 ( üks ) kuu 20 ( kakskümmend ) päeva jätta täitmisele pööramata kui S.J ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud
Katseaja algust arvestada alates ajast, mil S.J vabaneb karistuse – vangistuse – kandmisest. Mõistetud karistuse s.o. koheselt kandmisele kuuluva 10 ( kümne ) päeva vangistuse algust arvestada kohtusaalis tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 22. aprillist 2009 a.
1 alusel mõistetud karistusaja s.o. kohesele kandmisele kuuluva 10 päeva vangistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 24.01.2009 a. s.o. 1 ( üks ) päev.
1 p. 1 alusel võtta lisakaristusena S.J-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ( kaheks ) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise algust arvestada alates 01. maist 2009 a. 2 Välja mõista S.J-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista S.J-ilt kaitsjatasu 1439.60 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.