1-07-6357/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 11.veebruar 2009 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-6357 (07231801325; 08230103962; 08230120674) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Sandra Liivo Kriminaalasi S.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 9, § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Külli Aas Süüdistatav S.T isikukood: XXX ; EV kodanik; emakeel: eesti keel; algharidus; ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 16.10.1996 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta, katseaeg 2 aastat; - 22.12.1997 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega 8 kuud; - 10.12.1998 Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 4 kuud; - 23.02.1999 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega 8 kuud; - 14.06.1999 Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; 2 - 22.11.2002 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 2 järgi vangistusega 8 kuud; - 16.03.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 kuud; - 19.10.2005 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi tingimisi vangistusega 5 kuud, katseaeg 1 aasta ja 6 kuud; - 09.10.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4; § 65 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 21.01.2009; kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2007 – 09.05.2007, so 3 päeva. Kaitsja Milvi Söörd RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Õigeks mõista S.T KarS § 266 lg 1 järgi.
2. Süüdi tunnistada S.T jaanuar-märts 2006 toime pandud ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.
3. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. S.T tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.
4. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda käesoleva otsuse alusel mõistetud 4 (nelja) kuu pikkune vangistus kaetuks eelmise, 09.10.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud raskema karistuse, 10 (kümne) kuu pikkuse vangistusega.
5. Süüdi mõista S.T KarS § 199 lg 2 p 4, 9 järgi ja karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.
6. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. S.T tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkune vangistus.
7. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse hulka S.T poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva. S.T tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.jaanuar
9. S.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
10. AR tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.T-lt AR kasuks 9 000,00 krooni.
11. OÜ K tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.T-lt OÜ K kasuks 4 000,00 krooni.
12. Välja mõista S.T-lt riigi tuludesse sundraha 6 520,00 krooni.
13. Välja mõista S.T-lt riigi tuludesse menetluskulu, 3 480,80 krooni riigi õigusabi kasutamise eest.
14. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 3 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
15. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
16. Asitõendid: võtmekimp kahe võtme, kahe mälupulgaga ja võtmehoidjaga (asub PP asitõendite hoiuruumis) tagastada kohtuotsuse jõustumisel S.T-le või tema poolt volitatud isikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 18.veebruar
17. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel alates apellatsiooniteate esitamisest. Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi. Selgitada, et menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et S.T, varem vargusi toime pannud isikuna, ajavahemikul veebruar-märts 2006 XXX Harju maakonnas varastas OÜ-u PECC K objektilt lasermõõtja „HILTI“ maksumusega 8 260,00 krooni. Samuti tema, varem vargusi toime pannud isikuna, ajavahemikul jaanuar-veebruar 2006 ehitusobjektilt XXX Tallinn, omades vaba juurdepääsu firma töövahenditele, varastas OÜ-le K kuuluva laserloodi STANLEY maksumusega vähemalt 4 000,00 krooni. Seega S.T, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.T, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise ja selle omastamise eesmärgil püüdis 07.05.2007 kella 13:10 ajal varastada RaMare AS Rocca al Mare Prisma kauplusest, mis asub aadressil Paldiski mnt 102, Tallinnas 3 kohvrit Saaremaa viina 40% hinnaga á 699,00 krooni kogusummas 2 097,00 krooni, kohvri Saaremaa viina 80% hinnaga 1 169,00 krooni, pitsalootsiku hinnaga 15,98 krooni ning 2 Jänks kohukest á 4,50 krooni, kogusummas 9,00 krooni, varastades kogusummas 3 290,98 krooni eest. Seejuures võttis S.T müügisaalist 2 pappkohvrit Saaremaa viina 40%, kohvri Saaremaa viina 80%, pitsalootsiku, 2 kohukest ja pani kõik kärusse ning läks infoletist mööda kauba eest maksmata, kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega S.T isikuna, kes on varem varguse toime pannud, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et S.T, ajavahemikul 27.09.2008.a kella 18:00-st kuni 01.10.2008.a kella 17:00-ni sisenes omavoliliselt ja valdaja tahte vastaselt ukse 4 avamise teel J K ´le kuuluvasse korterisse aadressil XXX, Tallinn. Seega S.T, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega, pani toime kuriteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi. Samuti tema, olles varem varavastaseid süüdtegusid aasta jooksul toimepannud vähemalt kahel korral, s.o süstemaatiliselt, ajavahemikul 03.12.2008.a kella 23:30-st kuni 04.12.2008.a kella 00:30ni vaba juurdepääsu teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas korterist aadressil XXX, Tallinn A R ’ile kuuluva televiisori LCD LG 32´´ maksumusega 9000 krooni. Seega S.T, varem varguse toimepannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.T on eelnevalt, korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas oli isikule süüdistus esitatud neljas kuriteoepisoodis, millest kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist kolm episoodi; kolmest kaks episoodi pani S.T toime kavatsetusega, ühe episoodi otsese tahtlusega. S.T kohtuistungil antud selgitustest ja kohtuistungil uuritud tõenditest nähtuvalt on isik töötanud mitteametlikult, ehitustöölisena. S.T-le süüksarvatud kuriteoepisoodide eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Karistuse mõistmisel ei arvesta kohus kergendava asjaoluna S.T kahetsust, kohtu hinnangul ei olnud kahetsus siiras. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et puudub alus S.T karistamiseks rahalise karistusega: isikul ei ole ametlikku sissetulekut, seega on küsitav rahalise karistuse täitmise võimalikkus. Samuti leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud isiku süü suuruse tõttu. Seega tuleb S.T karistada vangistusega, kohtu hinnangul täidab karistuse eesmärgi üksnes reaalne vangistus. S.T suhtes on eelnevalt kohtu otsuse alusel tingimisi karistust kohaldatud, isiku suhtes üles näidatud usaldus ei õigustanud end ning karistus pöörati täitmisele. S.T suhtes kohaldatud reaalne vangistus ei ole mõjutanud teda varavastaste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Karistuse saab mõista alla keskmist sanktsioonimäära. S.T mõisteti 09.10.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud. Käesolevas kriminaalasjas on S.T-le esitatud süüdistus kuritegudes, mis on toime pandud veebruaris-märtsis 2006, so enne 09.10.2006 kohtuotsust. Seega tuleb eelnimetatud episoodide eest S.T-le karistus mõista KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 sätteid järgides. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:
18. õigeks mõista S.T KarS § 266 lg 1 järgi;
19. süüdi mõista S.T jaanuar-märts 2006 toime pandud ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ja karistada vangistusega 6 kuud, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda ärakandmisele kuuluv 4 kuu 5 pikkune vangistus kaetuks 09.10.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud raskema karistuse, 10 kuu pikkuse vangistusega;
20. süüdi mõista S.T KarS § 199 lg 2 p 4, 9 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra. Karistuse hulka arvestada KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistuse hulka süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aeg; S.T tuleb ära kanda 4 kuu ja 17 päeva pikkune vangistus, mille kandmise alguseks lugeda 21.jaanuar
21. Tsiviilhagid: Kriminaalasjas on tsiviilhagid esitanud järgmised kannatanud:
22. A. R summas 9 000,00 krooni;
23. OÜ K summas 4 000,00 krooni. S.T võttis kohtuistungil esitatud hagid õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi; TsMS § 444 lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, otsuses märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VõS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et süüdistatav pani toime kuriteo, millega põhjustati kahju kannatanu A. R ile. Kahju tekitamine on seega õigusvastane.. Kannatanu on kahju suuruseks arvestanud 9 000,00 krooni, süüdistatav ei ole kahju suurusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb S.T-lt A. R i kasuks välja mõista 9 000,00 krooni. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et süüdistatav pani toime kuriteo, millega põhjustas kahju kannatanu OÜ-le K . Kahju tekitamine on seega õigusvastane. Kannatanu on kahju suuruseks hinnanud 4 000,00 krooni, süüdistatav ei ole kahju suurusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb S.T-lt OÜ K kasuks välja mõista 4 000,00 krooni. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse
24. detsembri
25. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. S.T-le oli eeluurimisel määratud kaitsja riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 3 480,80 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb S.T-lt välja mõista sundraha ja riigi õigusabi tasu. S.T on töövõimeline isik, kelle puhul ei ole ühtegi objektiivset takistust (eelkõige töövõimetus) mis takistaks isikul töötamast ja saadud sissetuleku arvel menetluskulusid hüvitamast. Kohtunik: