1-00-2/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-00-02 13.mail 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri №na Barbo ja kaitsja Eva Rivis osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja M.A, ik xxx, venelane, kesk-eriharidusega, Eesti kodanik, viimane elukoht Eestis: xxx, varem kohtulikult karistamata viibis vahi all 18-19.07.2004.a. - süüdistuses KrK § 121 lg.1 järgi. M.A süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu 18.03.1998.a. otsusega nr.2/1-495 kohustatud tasuma alimente tütre K M.A (sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks J M kasuks igakuiselt 1500.-krooni ulatuses, hoidub kuritahtlikult kõrvale alimentide maksmisest, omades 13.08.2000.a. seisuga alimentide võlgnevust 47 564.-krooni. Sellega M.A pani toime KrK § 121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritahtliku kõrvalehoidumise lapsele kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest. Kriminaaltoimik saabus kohtusse arutamiseks 20.09.2000.a., seega arutatakse kohtus antud kriminaalasja kriminaalmenetluskoodeksi sätete järgi. KrMK § 208 lg.2 alusel arutas kohus kriminaalasja kohtualuse osavõtuta, sest M.A on olnud tagaotsitav alates 24.04.2001.a. kuni 18.07.2004.a. Seejärel püüdis kohus ühendust võtta kannatanuga J M’ga, kes elab Xxx ning teistkordselt on M.A tagaotsitav alates 15.05.2006.a. Viimasest registreerimisjärgsest elukohast saadud andmetest selgub, et M.A võib viibida välismaal. Käesoleval ajal kehtiva KrMS § 269 lg.2 p.2 kohaselt võib erandlikult arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta, kui viimane viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilme temata on kohtulik arutamine võimalik. Eeluurimisel süüdistatavana ülekuulamisel 05.08.2000.a. M.A ennast tunnistas süüdi ja seletas, et tal ei ole võimalik maksta alimente sellises summas, sest ta on töötu. Tütart nägi viimati 3 aastat tagasi, alimentide väljamõistmisest sai teada sugulase kaudu. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: Harju Maakohtu 18.03.1998.a. jõustunud kohtuotsus nr.2/1-594/98, millega M.A-lt on tütre K ülalpidamiseks J M kasuks välja mõistetud igakuine elatusraha 1500.-krooni. Otsusest nähtub, et tütar K sündis poolte kooselust, isadus on tuvastatud ja alates 1994.aastast M.A lapse ülalpidamisest osa ei võta (tl 8-9, lapse sünnitunnistus ja isaduse tuvastamise tunnistus – tl 24-25). Harju Maakohtu kohtutäituri 20.10.1998.a. ettekanne, et võlgnik ei ole reageerinud kohtutäituri kutsetele ega maksnud elatusraha vabatahtlikult, võlgnevus seisuga 01.10.1998.a. on ajaliselt 9 kuud 9 päeva ja summaliselt 13 953.60 krooni. Kohtutäituri 06.10.2008.a. sissenõudmise võimatuse aktist nähtub, et Loksa Posti 26-7 aadressil elab võlgniku ema, kes 3-4 aastat ei ole poega näinud, võlgnikule kuuluvat vara korteris ei ole (tl 6-7). Seisuga 13.08.2000.a. on võlgnevus 47 564.- krooni (tl 84). Kannatanu J M 27.11.1998.a. antud ütlustest nähtub, et kooselu M.A-ga algas 1991.a., abielu ei olnud registreeritud, xxx.a. sündis tütar K . M.A tarvitas alkoholi ja vägivalda tema suhtes, alates 1994.aastast nad koos ei ela. M.A ei ole kordagi andnud raha lapse ülalpidamiseks ja ta ei tea, kus M.A elab. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et süü toimepandus on tõendatud kannatanu ütlustega, kohtuotsusega elatise väljamõistmise kohta ja kohtutäituri ettekandega. Need tõendid langevad kokku, süüdistatav hoidub kõrvale elatusraha maksmisest. Kohtualuse tegevus on õigesti kvalifitseeritud KrK § 121 lg.1 järgi kuritahtliku kõrvalehoidumisena lapsele kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest. Käesoleval ajal kehtiv KarS § 169 näeb samuti ette vastutuse vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui 18-aastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. M.A on korduvalt olnud kuulutatud tagaotsitavaks eeluurimise ajal ja kohtuliku uurimise ajal. Ta ei suhtle tütrega ega tütre emaga. Kannatanu ütlustest nähtub, et M.A ei ole kordagi andnud raha lapse ülalpidamiseks. Töötuna ei ole M.A ennast arvele võtnud, on elanud juhutöödest ning selline vastutustundetu käitumine, kus ennast ta peab suudab üleval pidada, aga lapse ülalpidamiseks vahendeid ei anna, on kvalifitseeritav kuritahtliku kõrvalehoidumisena. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks või raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KrK § 121 lg.1 järgi kvalifitseerutav tegu 2000.aastal oli kolmanda astme kuritegu. Põhjendatud on prokuröri taotlus mõista karistuseks M.A-le rahatrahv. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kannatanu on asja vastu huvi minetanud: kohtu taotlusel anti 16.12.2004.a. Xxx elavale J M’le kätte kohtukutse ja kohtukiri, millele J M ei ole reageerinud. Viimati andis J M ütlusi 16.08.2000.a. (tl 82) ning kohtul puuduvad kindlad andmed elatusraha maksmise kohta viimastel aastatel. Loksa konstaabli andmeil võib ka M.A viibida Xxx. M.A viibis vahi all kaks päeva 18-19.07.2004.a., mis tuleb karistuse mõistmisel arvata karistusaja hulka. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMK § 263, KrMS § 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M.A KrK § 121 lg.1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 6 päevamäära ulatuses, so 276.- krooni (arvestusega 46.-krooni päevamäär seisuga 01.01.2000.a.). KarS § 68 lg.1 alusel arvata 18-19.07.2004.a. vahi all viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning ümberarvestatult rahatrahvi päevadeks lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahi all pidamine – tühistada. Välja mõista M.A-lt riigituludesse menetluskulud – sundraha 6525.- krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 1209.50 krooni. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „M.A, 1-00-02, kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: