4-08-6055/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2009.a.. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-6055 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi D.U väärteoasi Liiklusseaduse § 74 järgi D.U, isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub Menetlusalune isik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 1 lg 2 21.jaanuar 2009.a. Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja H Kommussar RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 48, 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada D.U LS § 74 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada D.U kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 01.03.2009.a. Aresti kandmise kohaks määrata Lõuna PP Valga arestimaja, aadressil Puiestee 4, Valga. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. D.U poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada D.U suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna poolt on 26.05.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 981942 selle kohta, et D.U 26.05.2008.a. kella 15.27 ajal Tallinn-Tartu mnt 20 kilomeetril liikudes Tallinna suunas, juhtis sõidukit Xxx, reg. märk xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui õigus on ära võetud kuni 09.06.2008.a. Kirjeldatud tegevusega rikkus D.U LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. D.U kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ta teatas kirjalikult kohtule, et kahetseb oma tegu .Ühtlasi palus kohtul määrata aresti kandmine nädalavahetustel ning tema elukohajärgses arestimajas. Samuti helistas menetlusalune isik kohtule 20.01.2009.a. ning palus väärteoasi läbi vaadata ilma tema osavõtuta, kuna majanduslikel põhjustel on tema tulemine Tallinnasse raskendatud. Ta teavitas kohut, et tööhõiveameti kaudu käib ta koolitusel, mis toimub tööpäevadel ja seetõttu aresti kandmine nädala sees võib tema tulevikuplaanide teostamisele, mis on seotud tööle asumisega, halvasti mõjuda. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Menetleja leidis, et D.U tuleks karistada arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole D.U järeldusi teinud, rahatrahvid on osaliselt tasumata. Kuna isik kahetseb juhtunut, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 4 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et D.U süü väärteo toimepanemises 26.05.2008.a. on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt 26.05.2008.a, antud ütlustega kohtuvälises menetluses (lk 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (lk 2, 8) ning karistusregistri õiendiga, mille kohaselt oli isikul juhtimisõigus ära võetud kuni 09.06.2008.a. (lk 6). D.U poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 74 1 lg 2 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust, mida isik on oma kirjas väljendanud. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus leiab, et asudes sõidukit juhtima teadlikult, ilma vastava õiguse olemasoluta, väljendab menetlusalune isik oma käitumisega hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluseeskirja nõuetesse. Teadlikult liikluseeskirja nõuete rikkumine on tahtlikult toime pandud tegu. Menetlusalune isik paneb jätkuvalt toime uusi väärtegusid, seega rikub korduvalt ja süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et D.U on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kuna isik ei tööta, siis puudub tal ka legaalne sissetulekuallikas. Arvestades eeltoodut ja tasumata rahatrahvide hulka, leiab kohus, et D.U tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada lühiajalise arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Aulike Salo Kohtunik 2