Obsah (5)

§ 432§ 417§ 431§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2009 Tartu maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Kohtulahend Menetlus nr 1-06-5974 (kohtueelses menetluses nr 0623

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. P.V-le kohtuotsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse täitmiseks: 1.1 Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus P.V-le Tartu Maakohtu
2. mai 2006 otsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse 47 päevamäära, s.o 2356.80 krooni asendamiseks vangistuse või üldkasuliku tööga; 1.2 Rahuldada kohtutäituri avalduse lisa
3. maist 2009 ja tunnistada KarS § 82 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu
4. mai 2006 otsuse täimine P.V-le mõistetud tasumata rahalises karistuses 2356 krooni 80 senti aegunuks. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
5. Saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
6. Selgitada: 3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud P.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
7. mai 2006 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 70 päevamäära, s. o 3500 krooni. Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse P.V-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 47 päevamäära, s. o 2356.80 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi.

§ 432

lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

§ 417

lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Süüdimõistetu P.V ei ole kohtuistungile ilmunud kuna politsei vahendusel ei ole olnud võimalik kohtukutset kätte toimetada. Kohtutäitur on

1. mail 2009 avaldanud, et Tartu Maakohtu
2. mai 2006 otsus nr 1-065974 jõustus
3. juunil
4. Seega otsuse täitmine aegub KarS § 82 lg 1 sätete kohaselt
5. juunil 2009, kui ei esine KarS § 82 lg-s 2 toodud asjaolusid. Alates 21.02.2007 on P.V elukoht Soomes. Kohtutäiturile pole teada KarS § 82 lg 2 p 1-4 toodud asjaolusid, mille tõttu aegumine võis olla peatunud. Prokurör toetas kohtutäituri esitatud avalduse lisa P.V-le Tartu Maakohtu
6. mai 2006 otsusega nr 1-06-5974 mõistetud rahalise karistuse tasumata summa 2356 krooni 80 senti täitmise osas KarS § 82 sätetest tulenevalt aegumise kohaldamist. Kohtu põhjendused

§ 431

kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

§ 432

kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1) KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. TMS § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. P.V on süüdi mõistetud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb avaldus rahuldada ja tunnistada KarS § 82 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu 19. mai 2006 otsuse nr 1-065974 täitmine P.V-le mõistetud tasumata rahalises karistuses 2356 krooni 80 senti aegunuks. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik