1-08-15651/7

1-08-15651 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus

1. mai 2009.a Tallinn 1-08-15651 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja
2. mai 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht R.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, § 320 Kriminaalasi lg 1 ja § 263 p 1,4 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu
3. veebruari 2009.a otsus Apelleeritud kohtuotsus R.J Apellatsiooni esitaja Kristi Rande Prokurör R.J Süüdistatav ik: xxx, elukoht xxxxxxx xxxxx xx-x, ei õpi ega tööta, varem kohtu poolt karistamata Kadi Mägi Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
4. veebruari 2009.a otsus R.J-i muutmata ja apellatsioon rahuldamata. süüdistusasjas jätta Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
5. mail 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari 2009.a otsusega mõisteti R.J lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 5 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 320 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega ja KarS § 263 p 1,4 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. I. R.J-ilt mõisteti välja tsiviilhagi 13 010 krooni kannatanu A. I. kasuks avaliku korra raske rikkumise käigus lõhutud prillide eest. R.J mõisteti KarS § 263 p 1,4 järgi süüdi
8. oktoobril 2008.a Tallinna autobussis nr 36 isikute grupis avaliku korra raskes rikkumises, mille käigus kasutati vägivalda. Selle käigus lõi R.Jeda korrale kutsunud A. I.le kaks korda jalaga kehasse ja ühe korra jalaga näkku, lõhkudes kannatanu prillid 13 010 krooni väärtuses.
9. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb R.J kohtuotsuse tühistamist temalt A. I. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas, pidades väljamõistetud summat põhjendamatult suureks.
10. Vastuseks apellatsioonile teatas kannatanu A. I., et taotleb jätta esimese astme kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kannatanu märgib, et tema nägemine on väga nõrk, mistõttu nägemise korrigeerimiseks on vaja väga tugevaid prilliläätsi (-8,5 ja -8,0, lisaks silindrid. №rmaalseks eluks ja tööks vajab ta progresseeruvaid läätsi, mis võimaldavad vaadata nii kaugele kui lugeda ja kirjutada. Lisaks olid klaasid isetumenevad. Lõhutud raamid olid 60.aastate stiilis Polic titaanraamid. Mille analoogi kohalikes optikapoodides ei ole võimalik leida. Tallinna Optika kaupluse hinnapakkumine analoogsetele prillidele moodustas 13 010 krooni.
11. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et esimese astme kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on maakohus õigesti leidnud, et kriminaalasja lahendav kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1, § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tsiviilhagi lahendamisel mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Olukorras, kus nõude materiaalõiguslikku alust ei ole määratletud, ei ole võimalik kindlaks teha ka nõude rahuldamise eeldusi ega ulatust (Vt Riigikohtu
13. mai 2009.a otsus nr 3-1-1-41-09;
14. juuni
15. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07 - RT III 2007, 24, 194, p-d 47-48;
16. juuni
17. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-07 - RT III 2007, 29, 240, p-d 14-14.5,
18. oktoobri
19. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-08 - RT III 2008, 48, 331, p 18). Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohu otsuses on nendele normidele viidatud ning ära näidatud tsiviilhagi rahuldamise eeldused ja konkreetne ulatus. Kohtukolleegium nõustub nende motiividega täielikult ega pea nende kordamist KrMS §-s 342 lg 3 p 1 kohaselt vajalikuks. 5.2 Kannatanu A. I. on kogu kohtueelse uurimise vältel sellises summas oma hagi toetanud ja põhjendanud. Ta on esitanud optikakaupluse müügipakkumise ja kohtul ei olnud alust selle õigsuses kahelda. Süüdistatav R.J ei ole esitanud seevastu mingeid omapoolseid argumente selle kohta, miks ta peab esitatud tsiviilhagi liiga suureks. Seda ta ei osanud teha ka apellatsioonikohtu istungil. 5.3 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, kas kannatanul olid prillid või mitte. Vaatamata sellele püüdis süüdistatav K. Kivit apellatsioonikohtu istungil seada kahtluse alla kuriteo toimepanemise ajal kannatanul prillide 2