9-§ 25 lg.2 järgi. №na Salome Barbo Prokuröri abi Süüdistatav Kaitsja J.M elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: 27.10.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud.( tl 23-25) Kahtlustatavana kinnipidamine alates 05.03.2009.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.M
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista J.M-ile 6 (kuus) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.2009.a. Tõkendina kohaldada J.M suhtes vahistamine. Vahistada J.M kohtusaalis. 5 Välja mõista J.M-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „J.M, 1-09-3224 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: fooliumkott ja CD- plaat- hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa J.M, isikuna keda on karistatud 27.10.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
kella 14:09 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 kaupluses Monton, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil meeste kudumi maksumusega 599 krooni ning möödus kassast selle eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega, J.M pani toime vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, süstemaatiliselt, s.o.
J.M süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - kaupluse avaldus varguse kohta, millest nähtub, et 05.03.2009.a. kella 14:09 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 kauplusest „Monton“, varastati meeste kudum maksumusega 599 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele ( tl 2); õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et maksmata kauba summa oli 599 krooni ning kudumi kaubanduslik olukord on korras ja tagastatud kauplusele( tl 3); tunnistaja RA ütlused, et olles tööl 05.03.2009.a. kella 14.09 ajal Tallinna Ülemiste kaubanduskeskuses (Suur-Sõjamäe 4) pidas turvakontrolliks kinni meesterahva, kes väljus kauplusest „Monton“. Temale teadaolevalt on meesterahva varem varastanud, siis hakkas kaupluses meesterahvast jälgima. Kaupluses „Monton“ vaatas meesterahvas laual olevaid tooteid ning võttis mitu toodet ja sisenes proovikabiini. Kui meesterahvas väljus kabiinist, siis tundus temale, et isik ei tagastanud kõiki tooteid. Ka ei pöördunud mees kassase, vaid väljus kauplusest. Turvakontrolli käigus võttis meesterahvas 2 püksirihma vahelt fooliumkoti, mille sees oli kaupluse „Monton“ kaup ( meeste kudum väärtusega 599 krooni), mille eest ei olnud tasutud. Meesterahval oli dokument J.M nimele ( tl 5-6); kahtlustatava J.M ütlused, millega tunnistab end süüdi täielikult. Tema 05.03.2009.a. läks kauplusesse „Monton“, mis asub Tallinnas SuurSõjamäe 4 selleks, et varastada endale kudum. Müügisaalis võttis mitu kudumit ning läks proovikabiini. Proovikabiinis pani kudumi fooliumkotti, mis temal kaasas oli. Kott oli püksirihma vahel. Väljus kabiinist, pani teised asjad ära ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Möödudes kassast pidas turvatöötaja teda kinni ning toimetas kontrollruumi. Turvaruumis võttis kudumi fooliumkotist välja ja andis turvatöötajale. Varastas kudumi enda jaoks, kahetseb puhtsüdamlikult tehtut ( tl 32-33); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millega on vaadeldud fooliumkotti ja CD- plaati ( tl 37-43) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav J.M on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.M on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. J.M´ le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J.M edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et J.M ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. J.M kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud J.M suhtes ka põhjusel, kuna J.M ei oma sissetulekut ( t lk.26-27) ning lisaks kuuluvad J.M-ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine J.M suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole J.M isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna J.M on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole J.M suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna J.M ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest J.M tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub J.M suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk.
J.M pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ( t lk.20-22, 23-25). Kohus leiab, et J.M suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud korduvalt vangistustega ning uue kuriteo pani toime nädala möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. J.M-ilt kuulub välja mõistmisele 3 sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 787.70 krooni Arvestades J.M varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.