Obsah (4)

§ 199§ 213§ 64§ 68

1-09-3358 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-3358 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, lii

§ 199lg.2 p.9 ja § 213 lg.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.

märtsi 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav F.G Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav F.G, ik. xxx, ei tööta, eluk. Xxxxxxxxx xxx x-xx xxxxxx, varem 7 korral kohtulikult karistatud, vahi all viibis 1.3.märstini 2009.a. ja viibib alates 8.märtsist 2009.a., Kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 10. märtsi 2009.a. otsus F.G

§ 213

lg.1 järgi süüditunnistamise ja karistamise ning

§ 64lg.1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Mõista õigeks F.G

§ 213lg.1 järgi.

F.G-le

§ 199lg.2 p. 9 järgi ja Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetud karistus- 4 ( neli ) kuud vangistust - jätta muutmata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu

1. mail 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Kiirmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
2. märtsi 2009.a.otsusega tunnistati F.G süüdi:

§ 199

lg.2 p.9 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 213lg.

1 järgi ja karistati 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 6 kuu vangistust, mida Kr

MS § 238 lg. 2 kohaselt 1/3 võrra vähendati ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuu pikkune vangistus. Sama kohtuotsusega mõisteti välja F.G-lt kannatanu T. K. kasuks 8300 kr. suurune summa. F.G tunnistati

§ 199lg.2 p.

9 järgi süüdi selles, et tema, olles 5.veebruaril 2008.a.ja 4.jaanuaril 2009.a. vargused toimepannud isikuks, taas

1. veebruaril 2009.a., Tallinnas, XXXX XX XX-XX korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanule T. K. kuulunud mobiiltelefoni №kia, väärusega 1800 kr. ning
2. märtsil Tallinnas, XXXXX XXX XXX asuvas P. P., püüdis müügisaalist ära võtta Max Factori firmamärgiga jumestuskreeme 381 kr. väärtuses, huulepulkasid 274 kr. väärtuses ja lauvärvi, väärtusega 127 kr., kuid kassas tasumata kaubaga kauplusest lahkumisel, peeti turvatöötaja poolt kinni.

§ 213lg.1 järgi tunnistati F.G süüdi selles, et tema, 10.

veebruaril 2009.a., ajavahemikul kella 22.08 - 22.10, kasutades kannatanule T. K. välja antud AS-i SEB Pank pangakaarti, võttis Tallinnas, Sõle tn.51 pangautomaadist, kanntanu T. K. kontolt ära 6500 kr. sularaha. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava F.G apellatsioonis ei vaidlusta esimese astme kohtu otsus kuritegude toimepanemises süüditunnistamise ja neile maakohtus antud juriidiliste kvalifikatsioonide osas, vaid taotletakse 4 kuu pikkusest vangistuse 2 kuu pikkuse osa tingimisi kohaldamata jätmist. Apellant omapoolseid põhjendusi ei esita. Ringkonnakohtus süüdistatav F.G põhjendas mõistetud karistuse muutmise taotluse asjaoluga, et varem pole talle karistusena mõistetud tähtajalist vangistust kunagi tingimisi kohaldamata jäetud. Ringkonnakohtus süüdistatava ja kaitsja toetasid apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et juhindudes Riigikohtu otsustes nr.3-1-1-60-04 ja 3-1-1-87-08 antud selgitusest tuleb 10.veeburail 2009.a. süüdistatava F.G poolt kannatanu T. K. pangakaarti ja PIN koodi kasutades kannatanu kontolt 4 korral, kokku 6500 kr. suuruses summas sularaha pangaautomaadist väljavõtmine kvalifitseerida vargusena ning lugeda hõlmatuks

§ 199lg.9 järgse süüdistuse kvalifikatsiooniga.

Eelnimetatud ümberkvalifitseerimine ei ole seotud süüdistatava F.G poolt toimepandud süütegude faktiliste asjaolude kogumi muutumisega ning seetõttu ei vähenda see F.G süüd, ei halvenda tema olukorda ega too kaasa temale esimese astme kohtu otsusega

§ 199lg.2 p.9 järgi mõistetud karistuse ning Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetud lõplikku karistuse muutmist. Süüdistatavat F.G on varem toimepandud varguste ja väheväärtuslike asjade äravõtmiste eest karistatud rahaliste karistuste, lühiajaliste vangistustega, mis tingimisi jäeti kohaldamata kui ka reaalselt kohaldamisele kuulunud vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtud süüdistatava I. Srundi suhtes praktiliselt rakendatud kõik võimalikud karistusseadustikus sätestatud meetmed, et mõjutada teda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu on põhjendamatu süüdimõistetu ootus, et uute kuritegude toimepanemisele võib järgneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Samuti puudub ringkonnakohtul veendumus, et pikka aega tööharjumuseta süüdistatavale F.G-le mõistetud tähtajalise vangistuse osa asendamisel üldkasuliku tööga on süüdimõistetu võimeline seatud töökohustusi täitma ning selle kõrval eluks vajalikku sissetulekut legaalsel viisil hankima. Süüdistatava F.G poolt apellatsiooni täiendusena esitatud taotlus kuriteos kahtlustatavana 1.- 3. märtsini 2009.a. kinnipidamise 2 päeva karistuse aja hulka arvamise kohta on põhjendamatu. Nimelt on Harju Maakohtu 10. märtsi 2009.a. resolutiivosa kohaselt

§ 68lg.1 alusel arvatud eelvangistuses viibitud aeg 1.- 3.märtsini 2009.a.

F.G-le karistusena mõistetud vangistuse aja hulka. Apellatsioonis ega ringkonnakohtus pole selgunud ühtegi asjaolu, mis karistuse mõistmisel oleks jäänud esimese astme kohtu tähelepanuta. Süüdistatavale F.G-le karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse tema süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistus raskendava asjaolu puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist. Karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg. 2 p.2 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 10. märtsi 2009.a. otsuse F.G

§ 213

lg.1 järgi süüditunnistamise ja karistamise ning

§ 64lg.1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Muus osas jääb vaidlustatud kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. I. AMANN M. AAVA P. RANDMA