lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav M.H Varasem karistatus Kaitsja isikukood: XXX, EV kodanik, emakeel vene keel, elukoht: xxx, põhiharidusega, töökoht puudub, tõkend vahistamine kohaldatud alates kinnipidamisest 17.novembrist 2008, varem kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimased karistused: • 07.06.2006.a Harju Maakohtu poolt
• 4.04.2007.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p.p 4,7,8 alusel vangistusega 5 kuud;
lg 1 ja
lg 1 lugeda karistus kaetuks ja kantuks 07.06.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, s.o. 10 kuulise vangistusega. karistus kantud, kuid kustumata; Vandeadvokaat Vello Johanson Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.H
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista M.H-le lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistuse alguseks M.H kinnipidamise päev, RESOLUTSIOON so 17.november 2008.a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav M.H selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab süüdi täielikult, kahetseb juhtunut, tsiviilhagi tunnistab ja kohustub selle täies mahus hüvitama. Nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. 2 M.H kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud, kogutud tõendid on lubatavad ja M.H tegevus õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • kannatanu PR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l.2-7; 65-67) selles, et temale kuulub sõiduauto XXXregistreerimisnumbriga XXX. 7.10.2008.a umbes kella 18.00 ajal parkis ta oma sõiduauto XXXmaja ette ja läks koju, kus hakkas alkoholi tarbima, sõidukit ei kasutanud. Autot 8.oktoobril 2008.a ei kasutanud, viimati nägi autot 8.10.2008.a õhtul kella 19.00 ajal. Sel õhtul käis tal kodus külalisi, nende hulgas poeg AR, sõber DS, Indrek, kelle perekonnanime kannatanu ei tea, samuti JD. Koos tarvitati alkoholi, külalised lahkusid erinevatel aegadel, tema juurde jäi ainult Jelena. Mingil hetkel avastas kannatanu, et kadunud on tema mobiiltelefon №kia 2600, selle varguses kahtlustas Indrekut, kes mängib sageli kasiinodes. Kannatanu läks Indrekut kasiinosse otsima, leidis üles, nende vahel tekkis kähmlus, kuid Indrek mobiili ei tagastanud. Kannatanu hakkas koju minema, teel kohtus oma tuttava Dmitriga, kelle hüüdnimi on „Lupa“, kes oli koos Romani-nimelise mehega. Nendega juttu ajades jalutati kannatanu koduni, seal jätkati neljakesi alkoholi tarvitamist – kannatanu, Dmitri, R ja J . Dmitri ja R lahkusid kannatanu korterist 8.10.2008.a umbes kella 23.30 paiku. Öösel, kui kannatanu läks koos Jelenaga välja, et suitsu osta, siis avastas, et tema auto on kadunud, kontrollimisel selgus, et kadunud olid ka auto võtmed, mis olid toas riiuli peal. Esialgselt hindas kahju suuruseks 52 100 krooni (tl.5); kannatanuna ülekuulamisel 19.11.2008.a andis PR ütlusi selles, et 17.10.2008.a leiti temale kuuluv sõiduauto politsei poolt üles, auto oli rüüstatud. Pärast auto ülevaatamist saab esitada täpse varalise kahju suuruse, mis on auto varguse ja rüüstamisega temale tekitatud. Autolt puudusid akumulaator maksumusega 1150 krooni ja mõlemad küljepeeglid maksumusega 4000 krooni, parempoolse esiukse polster maksumusega 300 krooni, ovaalsed kõlarid Alpina maksumusega 1300 krooni, auto esipaneelist puudus elektrooniline mälublokk, mille maksumus koos paigaldusega on 10 000 krooni, automakk Sony maksumusega 1500 krooni, lõhutud oli juhipoolne esiklaas maksumusega 1000 krooni, lõhutud juhipoolse tagaukse kolmnurk-klaas maksumusega 700 krooni, auto tagaklaasi ees olevalt paneelilt puudusid ovaalsed kõlarid Pioneer maksumusega 1500 krooni, pagasiruumist puudusid: tagavararatas maksumusega 1000 krooni, halli värvi tööriistakast koos elektritööriistade ja kruvikeerajatega kokku maksumusega 2500 krooni, kalamehesäärikud 2 paari kokku maksumusega 100 krooni, kaks spinningut kokku maksumusega 2000 krooni, 3 spinninguketast maksumusega 3000 krooni ja kokkupandav matkapliit Primus maksumusega 2000 krooni. Autol puudusid kõik neli ratast koos lamell-rehvidega michelin maksumusega a 1000 krooni, kokku maksumusega 4000 krooni. Seega hindab tekitatud kahuks 34 050 krooni, millele lisandub tehtava remondi maksumus 5000 krooni. Kokku on kuriteoga tekitatud varalist kahju summas 39 050 krooni. • Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 8-22), millest nähtub, et on vaadeldud sündmuskohta aadressil XXXmaja vastas, kust on leitud sõiduauto XXX 626, vaatluse käigus on kasutatud tehnikavahendina digifotoaparaati Canon. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub sõiduauto tehniline seisukord. • JD poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluseid (tl 34-36) selle kohta, et 8.10.2008.a õhtul tarvitas alkoholi koos kannatanu P Rviimase korteris. Seal viibisid veel I , kelle perekonnanime ta ei tea ja keegi kannatanu tuttav. Mõne aja pärast lahkus kahtlustatav kannatanu korterist ja läks mängima Madala tänava kasiinosse, kuhu tuli ka I . Selgus, et I oli PR mobiiltelefoni varastanud, kahtlustatav jooksis tagasi PRjuurde ja teatas, mida ta kasiinos oli kuulnud. Kannatanu oli üksi kodus, teadis juba, et mobiiltelefon on kadunud. Koos läksid nad Indrekut otsima ja leidsid tolle Sitsi tänavalt. PRja Indreku 3 • • • • vahel tekkis kaklus, mida kutsuti lahutama seal lähedal viibinud M.H ja Roman. Viimased lahutasid kannatanu ja Indreku kakluse, PR oma telefoni tagasi ei saanud. Kahtlustatav ja kannatanu läksid viimase koju, et alkoholi edasi tarbida. XXXmaja juurde jõudes nägi kahtlustatav maja juurde pargitud punast sõiduautot XXX, mis kuulus PR. Mõne aja pärast liitusid nendega kannatanu korteris veel M.H ja sõber Roman, seejärel veel KPja Leena ning Vadim, kelle perekonnanime ta ei tea. Külalised lahkusid enne südaööd, umbes kella 00.30 ajal väljusid korterist ka nemad koos PR, et osta suitsu ja alkoholi. Maja juures avastasid, et PR kuulunud sõiduauto oli kadunud. Korterist olid kadunud ka sõiduki võtmed. Koheselt teavitas kannatanu auto kadumisest politseid. Tunnistaja RN poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (tl 56-57) selles, et 2008.a oktoobri algul pakkus vene keelt kõnelev noormees, kelle nimi oli Dima, talle müügiks sõiduautot XXX, küsides hinnaks 1500 krooni. Tunnistaja lubas järgi mõelda. Hiljem helistas tuttavatele, et uurida, kas seda autot on võimalik varuosadeks müüa ning otsustas autot vaatama minna, et saada teada, mis seisukorras auto on. Dimaga lepiti kokku, et minna autot vaatama. Koos mindi Paavli tänava lõpus asuvate garaažide juurde, kus oli sõiduauto XXX , punast värvi, ilma registreerimisnumbriteta. Auto oli ilma ratasteta, toetus telliskividele, lõhutud oli ukseklaas, salong rüüstatud, auto esipaneelist puudus automakk. Tunnistaja ei soovinud seda autot osta, sest arvas, et see on varastatud. Dima lasi hinda alla ja küsis 1000 krooni, tunnistaja ütles, et tal on vaid 800 krooni kaasas, kuid Dima oli nõus autot müüma ka sellise summa eest. Tunnistaja maksis Dimale 800 krooni ja sai vastu auto numbrid ja tehnilise passi. Rohkem ta seda autot ei näinud. äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga (tl 58-60), millest nähtub, et tunnistaja RN on temale esitatud isikute fotodelt ära tundnud fotol nr 2 oleva isiku, keda ta tunneb Dima nime alla ja kes müüs talle 800 krooni eest sõiduauto XXX . Fotol nr 2 on fototabelil M.H. asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 61-64), millest nähtub, et vaadeldud on sõiduauto XXX registreerimistunnistust ja võtit. Kahtlustatava M.H poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (tl 85-87; 92-94; 99101) selles, et 8.10.2008.a õhtul tarvitas alkoholi kannatanu PR elukohas, umbes kella 21.00 ajal tekkis mõte, et minna alkoholi juurde ostma. Võttis korteris külmkapi peal kannatanu PRsõiduauto XXX võtmed, istus üksinda XXXmaja ette pargitud autosse ja sõitis Statoili. Sealt ostis ühe pudeli viina ja hakkas tagasi sõitma, kuid XXX tänavaga paralleelsele tänavale jõudse suri autol mootor välja ja autot ei õnnestunud uuesti käivitada. Jättis auto maha, kuna oli väga purjus. Järgmisel hommikul tagasi minnes seisis auto samas kohas, kuid ilma ratasteta. Tagasi kannatanu juurde minna ei julgenud. Tunnistab end süüdi auto omavolilises kasutamises, autot varastada ei tahtnud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 18.11.2008.a tunnistab lisaks, et müüs sõiduauto XXX rattad 1000 krooni eest talle tundmatule isikule, kellega kohtus Balti jaamas, pärast seda võttis autolt maha registreerimisnumbrid ja autost kaasa tehnilise passi ning viis need endale koju Mõne päeva pärast kohtas R , kelle perekonnanime ta ei tea ja rääkis talle, et on auto koos võtmete, tehnilise passi ja numbritega, kuid ilma ratasteta. R arvas, et ta saab selle probleemi lahendada, et müüb auto maha või jätab endale. Süüdistatav andis talle võtmed, registreerimisnumbrid ja tehnilise passi, mingit raha ta R käest ei saanud. Kes autot rüüstas, ta ei tea. Tunnistab end süüdi sõiduauto varguses, kahetseb tehtut ning soovib auto omanikule hüvitada tekitatud kahju (tl94); kahtlustatavana ülekuulamisel 28.11.2008.a kinnitas M.H 18.novembril 2008 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi, kuid soovis neid täiendada selles osas, et sõiduauto varastas selleks, et see osadena maha müüa. Rattad müüs oma tuttavale Olegile, kes töötab Balti Jaama turul, rataste eest sai kohe 700 krooni ja mõni päev hiljem 300 krooni. Ülejäänud auto müüs R 800 krooni eest. Tunnistab oma süüd täielikult ja soovib hüvitada kahjud kannatanule. (tl.100 pöördel) 4 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas kannatanu PR ja tunnistajate ütlustega on M.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatav on kohtueelsel uurimisel antud ütlustes tunnistanud oma süüd, selgitades, et varastas kannatanu PR kodust salaja kannatanule kuuluva sõiduauto võtmed, korterist lahkudes istus sõiduautosse ja sõitis sellega minema, eesmärk oli auto varastada ja see hiljem varuosadeks müüa. Kuriteo toimepanemist M.H poolt kinnitavad ka kannatanu PR ja tunnistajate JD ja RN ütlused. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. M.H on varem korduvalt kohtulikult karistatud, ta pani toime teise astme kuriteo.
Arvestades süüdistatava isikut, seda, et ta on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, on kandnud reaalset vangistust, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades vastutust kergendavaid asjaolusid ei pea mõistetav karistus olema pikk. Süüdlaselt tuleb välja mõista menetluskulud riigi kasuks. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu PR esitanud tsiviilhagi Pavel M.H vastu summas 39 050 krooni. Kohtuistungil võttis süüdistatav M.H esitatud hagi õigeks, lubades selle tasuda viimase „kopikani“. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi; TsMS § 444 lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, otsuses märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VõS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et süüdistatav pani toime kuriteo, millega põhjustati kahju kannatanu PR, seega on kahju tekitamine õigusvastane. Kannatanu on kahju suuruseks arvestanud 39 050 krooni, kohtuliku arutamise käigus süüdistatav kahju suurusele vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud ja M.H-lt tuleb PR kasuks välja mõista 39 050 krooni. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.