1-08-15915/9

Kriminaalasi nr. 1-08-15915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2009.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Veera Kremez Kaitsja Leelo Viil Tõlk Anneli Helmann Süüdistatav E.J, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud neli korda, viimati 22.09.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p. 9-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu 28 päeva, tingimisi 18-kuulise katseajaga, elukoht xxx Süüdistus Menetluse liik KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista E.J KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2008.a. otsuse järgi mõistetud ärakandmata osa võrra (1 kuu 28 päeva) ja mõista E.J-ile liitkaristus 7 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 25.09.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi: Välja mõista E.J-ilt 1769.70 krooni Rimi Eesti Food AS kasuks Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista E.J-ilt riigituludesse: 1) kaitsjatasu 1292.10 krooni, 2) sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-15915 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend CD-plaat videosalvestusega – jätta kriminaaltoimiku juurde. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates motiveeritud kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS E.J süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning kes on aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, uuesti 25.09.2008.a. ajavahemikul 10.00 -10.06, olles Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus Klooga mnt. 10 asuva kaupluse „Tabasalu Säästumarket“ müügisaalis, varastas Rimi Food Eesti AS-le kuuluvat kaupa kogusummas 1769.70 krooni, nimelt: 15 pakki sigarette Marlboro Light, ühe paki maksumus 39.- krooni, üldmaksumusega 585.- krooni; 15 pakki sigarette Marlboro Red, ühe paki maksumus 39.- krooni, üldmaksumusega 585.- krooni; 3 pudelit brändit „Torkes“, ühe pudeli maksumus 199.90 krooni, üldmaksumusega 599.70 krooni. Seega E.J, olles isikuks, kes on varm toime pannud varguse ning kes aasta jooksul on toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (süstemaatilise varguse), s.o. KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT Tunnistajate JAja J G ütlustega on tõendatud, et kui J G peale suitsupausi kassasse tagasi tuli, avastas ta, et tema kassa kohal olev suitsupakkide kast on avatud ja sealt puudub 15 pakki Marlboro Lighti ja 15 pakki Marlboro Redi. Videosalvestuselt on näha, kuidas musta jopega meesterahvas võtab suitsupakke, paneb need algul korvi, hiljem kilekotti. Kannatanu esindaja GK ütlustega on tõendatud, et peale suitsupakkide varguse avastamist kaupluse töötajate poolt, vaatas ta videosalvestust ja nägi, kuidas üks meesterahvas lisaks suitsupakkide varastamisele, võttis kauplusest ka kolm pudelit brändit, pannes need kilekotti. Suitsupakkide ja alkoholi vargust tõendab ka kaupluse turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Süüdistatav E.J tunnistas kohtus end süüdi Tabasalu Säästumarketi kauplusest 25.09.2008.a. hommikul sigarettide ja alkoholi varguses. Seega on ka tema ütlustega tõendatud kuriteo toimepanemine. E.J-i ütluste kohaselt müüs ta varastatud kauba edasi tundmatutele isikutele. Seega on kaupluse omanikule Rimi Food Eesti AS-le tekitatud kahju 1769.70 krooni, mis vastavalt VÕS §-le 1043 kuulub E.J-ilt kui kahju tekitamises süüdi olevalt isikult väljamõistmisele. 2 E.J on korduvalt karistatud varguste eest, ainuüksi 2007.a. on ta vargusi toime pannud 20 korda, 2008.a. on teda varguste eest karistatud ühel korral väärteoasjas 10.09.2008.a. tehtud otsusega ja kriminaalkorras 22.09.2008.a. tehtud kohtuotsusega. Seega on kuritegu KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi kvalifitseeritud õigesti. E.J on isik, kes süstemaatiliselt on toime pannud vargusi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus järgmisi asjaolusid. Rahaline karistus kui kergemaliigiline ei tule E.J-i puhul arvesse, sest kauplustest süstemaatiliselt varastamine näitab isikul rahaliste vahendite puudumist. Vangistusega karistamisel arvestab kohus vastutust raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna kahetsust, samuti, et oli toime pandud vaid üks varguse episood. Sellest tulenevalt võib vangistuse määr olla alla sanktsiooni keskmist. Kuna varguse pani E.J toime juba kolmandal päeval pärast kriminaalkorras karistamist, samuti võttes arvesse kahju tekitamist mitte väikeses ulatuses, ei ole põhjendatud vangistuse mõistmine miinimum- või sellele lähedases määras. Kohtu arvates on kõige õigem vangistuse pikkus 8 kuud, millest peale ühe kolmandiku mahaarvamist jääks 5 kuud ja 10 päeva. Varguse toimepanemine katseajal tingib mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja kandmata karistuse juurdeliitmise. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 3