1-09-2460/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-2460 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi Z.N süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Z.N, isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxx, töötab katseajaga, tööleping veel vormistamata, varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral: 2.10.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega neli kuud katseajaga üks aasta; 24.09.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega kuus kuud katseajaga üks aasta kuus kuud; 8.12.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi vangistusega kuus kuud katseajaga üks aasta kuus kuud; 11.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega kaks aastat 17 päeva; 11.08.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega üks aasta kaks kuud 22 päeva; 9.02.2006 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega üks aasta kuus kuud; 27.03.2007 seisuga karistuse ärakandmata osa 4 kuud 12 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada Z.N KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks Z.N-ile 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustavana kinnipidamise aeg 8.-10.12.2008.a, s.o 3 päeva. Kanda jääb 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.N ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kõiki kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas xxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning KarS § 75 lg 2 p 1 heastada tekitatud kahju
2. oktoobriks 2009.a. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Katseaja alguseks lugeda 5.05.2009.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Z.N-ilt riigituludesse sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja 64 (kuuskümmend neli) krooni postikulu katteks ning 62.60 (kuuskümmend kaks kr 60 s) krooni toimiku paljundamise kulu ja kaitsjatasu 1830 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend) krooni ja käibemaksu 329.40 krooni. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või AS Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, nr 1-09-2460, postikulu või kaitsjatasu või sundraha või toimiku paljundamise eest“. Need rahasummad on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Z.N-ilt 5600 (viis tuhat kuussada) krooni A T (xxxxxxxx) kasuks talle tekitatud kahju katteks. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja tema kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuritegude asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuste kohta. Z.N varem varguse toimepannud isikuna 5.12.2008 kella 18 paiku Järva maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx külas nõudis J. T ja A. T viimase lapselapse M. T olematut võlga, mille peale A. ja J. T andsid Z.N-ile 600 krooni. Z.N ei leppinud selle summaga ja pidas võla suuruseks 2000 krooni ning võttis taskust relvataolise eseme, millega ähvardas A. ja J. T ning hirmutas maja maha 2 põletada. A. T andis J. T kätte võlanõudjale üleandmiseks 5000 krooni. Väljapressimisega varem varguse toimepannud isikuna, millega tekitati A. T varaline kahju 5600 krooni, pani Z.N toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus ja kohtu põhjendused Süüdistatav selgitab, et süüdistus on arusaadav ning tunnistab end süüdi süüdistustes märgitud asjaolude toimepaneku kohta. Süüdistatav kinnitab, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja toetab kaitsealuste positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuste põhjendatuse kohta ning kaitsja kaitsekõne ja nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteo KarS § 214 lg 1 järgi ja on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasjade lahendamine on olnud süüdistatava tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KrMS §-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused lisatakse täisotsusele. Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja välja mõistmisele. Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) s.o 64 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 10875 krooni I astme kuriteo puhul. Menetluskulu on veel kaitsjale makstav tasu ja käibemaks õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, samuti kaitsjale toimiku paljundamise kulu 62.60 krooni KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. Need kulud tuleb hüvitada süüdimõistetul. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 214 lg 2 p 1; 68 lg 1; 74 lg 1; 75 lg 2 p2 ning KrMS §-dest 180; 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja
4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3