Kriminaalasi nr 1-08-14900 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 27.veebruaril 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokuröri Raul Heido kaitsja Anu Pärtel arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav U.G, isikukood xxx, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud 8-l korral, väärteokorras karistatud, 20.veebruaril 2008.a kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 121 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus U.G süüdistatakse selles, et tema 13.veebruaril 2008.a enda elukohas, X talu saunas lõi mitmel korral lahtise käega näkku lapseealisele 9-aastasele K.K., põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Sellega pani U.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav IlmarU.G-le karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära, s.o 2000 krooni. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 alusel kuulub U.G-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. U.G ametlikku töökohta ei oma ja seega puudub ka igakuine kindel sissetulek. Ta teeb oma sõnul juhutöid, mida hetkel on vähe, kuid kevade saabudes on võimalusi tööd leida rohkem. Tema elukaaslane on invaliidsuspensionär. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine paneks U.G raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.G KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus nelikümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.