4-09-1824/1

4-09-1824 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-1824 (2230,09,000119) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik H.L (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON 1
3. H.L süüdi tunnistada LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
4. H.L-ile määratud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.04.
5. Juhul kui menetlusalusele isikule määratud arest ei ole kohtu määratud tähtajaks ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja määratud aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 26.02.
6. Otsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 10.01.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 952973 selles, et samal päeval kella 20.40 ajal Keila-Haapsalu tee
7. kilomeetril suunaga Haapsalu poole peatati sõiduauto Xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis H.L, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kellelt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud kuni 18.01.2009, millega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud H.L on selgitanud, et juhtis mootorsõidukit xxx xxx Rummust Haapsallu ning peatati. Dokumentide kontrollimisel selgitati välja, et tal ei ole juhtimisõigust. Kuna oli alates 03.10.2008 Inglismaal, siis ei teadnud sellisest otsusest midagi. 09.10.2008 saatis avalduse ja kinnitavad dokumendid postiga Rahumäe teele. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi temaga koos elab abikaasa oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud 12.02.
8. Seega tuleb kohtukutse lugeda kätteantuks ja seetõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning ta ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist. Taolistel asjaoludel asub kohus seiuskohale, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku kohaolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule määrata arest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib kohaldada lühemaajalist aresti. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on väitnud, et ta ei olnud otsusest teadlik ega ka sellest, et temalt juhtimisõigus on ära võetud. Samas aga sai ta 04.09.2008 koostatud väärteoprotokolli kätte ning väärteoprotokollis oli kirjas ka otsuse kättesaamise tähtaeg. Sellele vaatamata ta otsuse vastu huvi ei tundnud ega astunud samme selle vaidlustamiseks. Seega lahkudes päev pärast otsuse kättesaamise tähtaega Eesti Vabariigi piirest, suhtus ta 02.10.2008 koostatud otsusega määratud karistusse ükskõikselt ning ei tundnud selle vastu enne huvi kui ta enam kui kolm kuud hiljem kinni peeti. Selleks ajaks oli aga otsus juba ammu jõustunud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning kohusetundetu suhtumise tõttu ei olnud ta ka huvitatud temale määratud karistusest, millele annab kinnitust ka see, et tal on tasumata ka varasemad trahvid alates 2006 aastast kokku vähemalt 12 000 krooni ulatuses ning ta on jätkuvalt ainuüksi 2008 aasta jookusl kinni peetud 8 korral liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Taolise väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ainuüksi viimase aasta jooksul liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kaheksal korral karistatud rahatrahvidega kokku 8220 krooni ulatuses, millised trahvid on tasumata. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja soov trahve tasuda, mistõttu 2 asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, siis tuleks määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis peab kohus võimalikuks esimesel korral määrata aresti lühemaajalisena, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 3