← Eesti

1-07-7419/3

1 – 07 – 7419 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalhooldusasja number 1 – 07 – 7419 Kohtunik Alari Möldre Kriminaalhooldusasja sisu Kriminaalhooldusametniku ettepanek V.G-le Harju Maakohtu 28.08.2007.a. otsusega 1 – 07 – 7419 määratud katseaja pikendamiseks. Kriminaalhooldusalune V.G, isikukood xxx, elukoht: xxx süüdi mõistetud Harju Maakohtu 28.08.2007.a. otsusega, katseaja algus 28.08.2007.a, katseaja lõpp 27.08.2010.a. RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pikendada V.G-le Harju Maakohtu 28.08.2007.a. otsusega 1 – 07 – 7419 määratud katseaega 6 ( kuue ) kuu võrra. Määrus väljastada kriminaalhooldusalusele ja TalliVangla Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Kriminaalhooldaja AFatejeva poolt 13.03.2009.a. esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et V.G ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. Harju Maakohtu 28.08.2007.a. otsusega kohustati V.G KarS § 75 lg 2 p 1 alusel heastama tekitatud kahju hiljemalt 01.07.2008.a. Harju Maakohtu 01.08.2008.a. määrusega pikendati V.G-le määratud kahju heastamise tähtaega 1 aasta võrra ja kohustati teda igakuiselt tasuma 2250,00 krooni. Kriminaalhooldaja taotleb V.G-le määratud katseaja pikendamist kuue kuu võrra, kuna kriminaalhooldusalusel on püsivalt probleeme kahju heastamise kohustuse täitmisega. Kriminaalhooldusalune V.G on 26.02.2009.a. andnud kriminaalhooldajale seletuskirja, milles avaldab, et ta ei saanud jaanuaris ja veebruaris tasuda kahju heastamiseks, kuna tal ei olnud raha ja perekonna majanduslik olukord on väga raske. Samuti ei oska ta prognoosida majandusliku olukorra paranemist. Kohus, tutvunud kriminaalhooldaja ettekandega, asub seisukohale, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ettekandest nähtuvalt on V.G heastanud käesolevaks ajaks 9400,00 krooni. Ta on töötanud juhutöödel ja pole ennast tööhõiveametis töötuna arvele võtnud. Samuti pole ta aktiivselt otsinud püsivat töökohta. Kohus peab vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.10.2003.a. lahendile 31-1-126-03, milles Riigikohus märgib, et KarS § 75 lg 2 p-des 1 ja 6 sätestatud kohustused (kahju heastamise ja ülalpidamise kohustus), mille täitmise kohustuslikkus tuleneb ka teistest seadustest. See tähendab, et kohtuotsusega kahju heastamiseks väljamõistetud summa kuulub tasumisele ja ülalpidamise kohustus täitmisele olenemata sellest, kas süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamisel talle selline kohustus pannakse või mitte. Kohus leiab, et katseaja pikendamine võimaldab kriminaalhooldajal teostada V.G üle pikemalt järelevalvet tagamaks kahju heastamise kohustuse täitmine. Lähtudes eeltoodust ja KarS § 74 lg 4 peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise V.G-le Harju Maakohtu 28.08.2007.a. otsusega määratud katseaja pikendamiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.