Obsah (7)

§ 422§ 424§ 63§ 74§ 75§ 50§ 36

1-08-5639 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-5639 /nr. 0623

§ 422

lg.1 ja § 424 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Gennady Pashkurlatov SÜÜDISTATAV: I.V, elukoht xxx, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht R AS, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 19.11.2007.a. RESOLUTSIOON Mõista I.V süüdi

§ 422

lg.1 ja

§ 424

järgi ning

§ 63lg.1 alusel mõista liitkaristuseks 2 (kahe) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust . Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada I.V-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuuline vangistus.

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui I.V ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 50

lg.1 alusel lisakaristusena võtta I.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel.. 1 Jätta kannatanu M rahuldamata. K tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 100000.- krooni Mõista I.V-lt välja menetluskulud riigituludesse, s.o ekspertiisitasu summas 3095.- (kolm tuhat üheksakümmend viis krooni ) krooni, sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ I.V, 1-08-5639, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viieteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 05.novembril 2008., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav
2. novembril 2008.a. alates kella 15.00 Süüdistus I.V süüdistatakse selles, et tema 07.08.
3. a. kella 17:50 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis laadurit registreerimisnumbriga xxx, millega ta liikus Tallinnas mööda Paldiski mnt-d alates Meremeeste Haigla juurest kesklinna suunas, vahetades pidevalt sõiduridasid ning jõudes Paldiski mnt, Mustamäe tee ja Endla tänava ristmikule, tegi vasakpöörde suunaga Sõle tänava poole esimeses sõidureas ja kaotas Paldiski mnt 67a, Tallinn maja juures juhitavuse, kaldus teisele sõidureale, kust uuesti esimesele sõidureale, mille tulemusel sõitis laaduriga paremale poole kõnniteele, sõites otsa kõnniteel liikunud jalakäijale M K ’le, kes kukkus laaduri kopa sisse, mis omakorda tabas Paldiski mnt 67a, Tallinn kõnnitee ääres asuvat müüri, millest pudenenud kivid langesid jalakäijale peale. Oma käitumisega rikkus I.V järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/, § 76 p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis; Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/, § 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides/, § 112 /sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h või mis muul liiklusvoolust sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatust kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Jättes eelnimetatud nõudeid järgimata, põhjustas I.V liiklusõnnetuse, sõites otsa kõnniteel liikuvale jalakäijale M K ’le, tekitades kannatanule tervisekahjustusi: peaaju vapustus, parema õlavarreluu murd, vasaku küünarluu ja kodarluu killunenud lahtised murrud, rebimishaavad üla- ja alajäsemetel ning otsmiku piirkonnas. Ülajäsemete piirkonna 2 rebimishaavad vajasid nahaplastikat. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid vajavad pikaajalist ravi, mille kestus ületab 4 kuud ning varalise kahju E D ’le Paldiski mnt 67a, Tallinn lõhutud müüri näol. Oma tegevusega pani I.V toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles 26.07.

1. a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74’19 alusel rahatrahviga 15000.- krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis uuesti 07.08.
2. a. kella 17:50 ajal Tallinnas Paldiski mnt-l suunaga Sõle tänava poole laadurit registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis. Seega I.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. pani toime

§ 424kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav I.V tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest kuriteo kohta kohtuistungil süüdistatav loobus. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning kogutud tõendid lubatavad. Süüdistatava kaitsja leidis, et

§ 422

lg 1 ja

§ 424järgi kvalifitseeritavad teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud .

Kaitsja ei nõustu esitatud tsiviilhagiga ja palub tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kohus leiab, et I.V poolt toime pandud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega. 1.

§ 424

järgi kvalifitseeritud teo toimepanemises: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna haldustalituse komissari A Hirs´i poolt 24.07.2005.a. koostatud otsusega väärteoasjas nr 2230,05,0016016 (tl 69); Joobeseisundi tuvastamise aktiga nr 3305/87 (tl 3); I.V kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (tl 56-59, 74-77) 2.

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises: Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisadega (fototabel) (tl 3-10); Liiklusvahendi ülevaatuse protokolliga; (tl 11-12); Kannatanu E D ütlustega (tl 24-25, 112-114); Tunnistaja K Jaadla ütlustega (tl 26-27); Kannatanu M K ütlustega (tl 28-29, 52-54) Tunnistaja O M ütlustega (tl 30-32); Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 126 (tl 47-50); I.V kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (tl 56-59,74-77) Tunnistaja M Ü ütlustega (tl 63-65); Kohus leiab, et joobeseisundi tuvastamise protokolliga ja süüdistatava ütlustega on tõendatud asjaolu, et I.V pani Liikluseeskirja rikkumised toime tahtlikult. I.V, olles ennast viinud raskesse alkoholijoobesse ja asudes juhtima sellises seisundis laadurit , pidas võimalikuks, et ta ei tule laaduri juhtimisega LE nõuete kohaselt toime ja 3 möönis, et ta paneb toime LI rikkumise. Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 126 on tõendatud liiklusõnnetusega raske tervisekahjustuse tekkimine.

§ 422

lg 1 näeb koosseisulise elemendina ette teo subjektiivsest küljest ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kohus on tuvastanud, et I.V tekitas raske tagajärje ettevaatamatusega s.t ta nägi ette raske kehavigastuse tekitamise võimalust, kuid lootis seda vältida. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas I.V käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Käsitledes I.V teo süülisust, leiab kohus, et vastavalt

§ 36ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd.

Kohus leiab, et I.V on pannud toime

§-de 422 lg 1 ja 424 käsitletud koosseisudele vastavad, õigusvastased ja süülised teod, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. Karistuse mõistmine Kohus juhindub I.V-le karistuse mõistmisel

§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatav on varem 3-l korral liiklusalaste väärtegude toimepanemises karistatud varavastaste kuritegude leiab kohus, et leiab, et

§ 424

ja 422 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises tuleb I.V karistada vangistusega.

§ 422

lg 1 näeb sanktsioonina ette kuni 5-aastase vangistuse ja

§ 424näeb sanktsioonina ette kuni 3 aastase vangistuse.

Kohus leiab, et karistuse eesmärke silmas pidades ja kõiki asjaolusid arvestades on otstarbekohane karistada I.V vangistusega mõlema kuriteokoosseisu eest sätestatud karistuse keskmises määras. Tuginedes KrMS § 238 lg 2, vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Arvestades I.V poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema isikut, leiab kohus, et talle mõistetud vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ja karistuse eesmärke on võimalik täita ka juhul, kui I.V-le mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata. Kohus kohaldab

§ 74

sätete alusel kogu mõistetud vangistuse tingimisi kaheaastase katseajaga, kohustades teda täitma

§ 75lg 1 täheldatud käitumiskontrolli nõudeid.

Kuna süüdistatav pani toime raske liiklusalase süüteo alkoholijoobes, kohaldab kohus

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

I.V pani toime liikluseeskirja nõuete raske rikkumise ning liikluseeskirja nõuete rikkumise tagajärjel tekitati eakale inimesele raske tervisekahjustus .Seega tuleb I.V osas kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning seda pikaks ajaks, kuna I.V juhtis raskes alkoholijoobes Tallinna linnas ühel peatänaval laadurit ja põhjustas liiklusõnnetuse , kus vanurile tekitati raske tervisekahjustus. Iga liiklussüütegu väljendab selle toimepanija suhtumist kaasliiklejatesse ja seetõttu on Aleksandr I.V-le mõistetud lisakaristus üldpreventiivses mõttes põhjendatud ja vajalik. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanu esindaja kulud. 4 Tsiviilhagi Kannatanu esitas 09.01.2008.a hagiavalduse mittevaralise kahju nõudes summas 100 000 krooni süüdistatava ja kaaskostja OÜ DIAGENLAN vastu (tl 116-127). Hagiavalduse kohaselt on kostjad tekitanud õigusvastase tegevusega – kehavigastuse tekitamisega ja tervise kahjustamisega - kannatanule mittevaralise (moraalse) kahju, mis seisneb selles, et läbielatu tõttu pelgab hageja tänavaliiklust, pideva abivajaduse tõttu tunneb hageja end abituna ning mittetäisväärtuslikuna. Hageja kehas olevad bioloogilisele organismile võõrad esemed rikuvad hageja kehalist terviklikust ja puutumatust, hageja peab neid taluma ja vältima teatud liigutusi. Hageja sotsiaalne aktiivsus on pärsitud, tema liikumisvõime piiratud. Hageja elukvaliteet ja heaolu on märgatavalt langenud. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus, käsitledes tsiviilhagile lisatud tõendeid ja kriminaalasjades kogutud tõendeid, leiab, et tsiviilhagi pole tõendatud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt umbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kriminaalmenetluses tuvastatakse need tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, mis on ühtlasi kuriteo koosseisulised asjaolud, isiku süüküsimuse lahendamisel kriminaalmenetluslikust tõendamiskoormisest lähtudes, tuleb tõendamiskoormise jaotust arvestada üksnes nende hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, mis süüdistuse esemesse ei kuulu. (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuar 2008.a. otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas moraalse kahju tekitamine ei ole tõendamiseseme asjaolu KrMS § 62 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostjate teo ja hagis täheldatud tagajärje (moraalne kahju) vahel. Hageja viitab oma hagis VÕS §-le 130 lg 2, mille kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus leiab, et VÕS § 130 lg 2 regulatsioon ei too kaasa automaatselt hagi rahuldamist ega vabasta hagejat tõekoormisest olukorras, kus pole välistatud teiste moraalse kahju elementide (elatustaseme langus jmt) põhjustamine muude objektiivsete tegurite poolt (eelkõige kannatanu kõrge iga). VÕS § 134 lg.3 kohaselt võib nõuda isikule raske tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral nõuda küll mittevaralise kahju hüvitamist, kui hüvitise maksmisest õigustavad erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et antud juhul kannatanul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaks mittevaralise rahalise kahju väljamõistmist. Iseenesest ei ole erandlikeks asjaoludeks see, et läbielatu tõttu pelgab kannatanu tänavaliiklust ning et tema sotsiaalne aktiivsus on pärsitud, tema liikumisvõime piiratud ja elukvaliteet märgatavalt langenud. TsMS § 436 lg 2 sätestab, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Seetõttu jätab kohus, tuginedes KrMS §-le 310 lg 1 tsiviilhagi rahuldamata. Kohtunik 5