detsembril 2008.a. Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav K.F - isikukood XXX, Eesti kodanik; haridus 6 klassi, elukoht: xxx, töötas sadamatöölisena Riias; varem kriminaalkorras karistatud: 1)29.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
Harju Maakohtu otsusega
lg 1 järgi – 2 kuud vangistust;
lg 2 alusel 8 kuud vangistust, mis asendati 480 tunni ÜKT-ga (millest täidetud 40 tundi ÜKT-d); tõkend – vahistamine alates 01.07.2008.a. (kahtlustatavana kinni peetud 29.06.2008.a.) Kaitsja advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.F
järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust, süüdi tunnistada ta
2 Liitkaristuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra (7 kuud ja 10 päeva vangistust) ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata,
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 29.06.2008.a.
teise inimese kehalise väärkohtlemise. Samuti K.F 29.06.2008.a. Tallinnas Xxx korteris korduvalt ähvaras N N tapmisega. Kuivõrd samal ajal kasutas K.F kannatanu suhtes vägivalda, oli viimasel alus võtta neid ähvardusi tõsiselt. Seega tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimistt, pani K.F toime
Poolete seisukohad. K.F kohtuistungil tunnistas oma süüd kehalises väärkohtlemises ja kahetses toimepandut. Eitas aga tapmisega ähvardamist. Arvas, et tegemist oli halva naljaga. Samuti väitis ta, et oli nii purjus, et ei mäleta kõiki sündmusi, mis selles korteris juhtus. 3 Kaitsja T. Pilt leidis, et süüdistus on põhjendatud
järgi ja K.F käitumine on õigesti kvalifitseeritud.
järgi kvalifitseeritud käitumise osas palus ta kohtul kaaluda erinevaid tõendeid enne kui langetada süüdimõistev otsus. Prokurör taotles K.F süüdimõistmist
ja § 120 järgi ning tema karistamist vastavalt 9-kuulise ja 5-kuulise vangistusega ning kergema karistuse palus ta kaetuks lugeda raskema karistusega. Liitkaristusena
Kannatanu nõustus prokuröri taotlusega. Tsiviilhagi süüdlase vastu ta esitanud ei ole. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. Kohus leiab, et K.F süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - kannatanu N N ütlustega selle kohta, et (tl.3 – 5), et 29.06.08.a. hakkas K.F teda kägistama ning ähvardas ta surnuks kägistada kui ta temaga enam edaspidi ei kohtu. K.F peksis teda ka jalgadega kõhtu ja vastu käsi; peksis teda ka vastu nägu, lõi peaga vastu seina. Kannatanut kägistas K.F seitsmel korral. Samuti paiskas ta kannatanu põrandale, diivanile, peksis ja rebis riided katki Kui tal õnnestus lõpuks korterist välja pääseda, helistas ta politseisse. Korterisse sisenes ta uuesti koos politseiga ning K.F ründas teda ka politsei juuresokul ning ähvardas ära tappa. Ka siis kui tal üritati käsi raudu panna, osutas ta politseile vastupanu. - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise kohaselt viibis N. N ööl vastu 30.06.2008.a. erakorralise meditsiini osakonnas ning tal on diagnoositud pea põrutust; pea, kaela ja mõlema käe varevalumeid (tl.49); kannatanu vigastusi kinnitab ka kiirabikaart (tl. 50); samuti patsiendikaart, haiglas teostatud uuringud ja uurija poolt lisatud foto kanatanust (tl.6, 7, 8); - tunnistaja I Võigemasti ütlustest nähtub, et 29.juuni õhtul oli ta ptrullis, kui sai kutse Pae 23a juurde. Seal oli alkoholijoobes naine, kelle näol ja kaelal olid verevalumid. Kannatanuga koos korterisse sisenedes tahtis K.F kannatanut uueti kägistada ja lüüa. Politseinike juuresolekul käitus K.F agressiivselt, ähvardas kannatanut tappa, vehkis käte ja jalgadega kui tal käsi püüti raudu panna, üritas lahti rabelda ja ka politseinikke lüüa, mistõttu kohale kutsuti veel teine politseipatrull (tl. 24 -26); - kahtlustatav K.F ülekuulamisel 30.06.08.a. tunnistas oma süüd osaliselt Võttis omaks kannatanu kägistamise, eitas tema peksmist. Väitis, et tegi nalja kui kannatanul kõrist võttis ja rääkis, et kui viimane ta maha jätab, tapab ära ( tl. 13-18) - 29.06.08.a. kell 23.43 oli K.F tuvastatud alkoholijoove 1,14 mg/l ühes liitris väljahingatavas õhus (tl.27). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K.F väited selle kohta, et ta kannatanut vaid korra lõi (kohtuistungil väitis, et andis vaid ühe kõrvakiilu) või üldse ei löönud (ütlused eeluurimisel) ning kägistamisega hirmutades vaid nalja tegi, on ümber lükatud teiste kontrollitud tõenditega. Kannatanu ütlused on siin kooskõlas nii tunnistaja ütlustega kui kirjalike dokumentidega (tõendite ja väljavõtetega haigusloost ja kiirabkaardist) ning kohtul pole alust kannatanu ütlustes kahelda. Sellise intensiivsusega kannatanut rünnates ja teda korduvalt kägistades K.F oma käitumisega andis aluse arvata, et tapmise ähvardused on reaalsed ning on alust karta nende ähvarduste täideviimist. 4 Kohus leiab, et K.F süü on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistuse mõistmisel lähtub kohus K.F süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks süüdistuses
järgi loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.F on uued kuriteod toime pannud ajal, mil ta oli kohustatud eelmise otsuse alusel täitma üldkasulikku tööd ning oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Poole aasta jooksul oli ta ära teinud vaid 40 tundi üldkasulikku tööd ja eiranud registreerimiskohustust. Teda oli eelnevalt karistatud isikuvastase kuriteo eest ja katseajal on ta alkoholijoobes toime pannud uued isikuvastased kuriteod. Kohus peab põhjendatuks karistada K.F vangistusega, mitte aga rahalise karistusega kui kergemaliigilise karistusega. Seda tingivad nii toimepandud tegude tehiolud kui ka süüdlase isik. Kohus ei pea võimalikuks karistada K.F väiksema karistusega kui taotles seda prokurör, sest prokurör taotles karistust vaid sanktsiooni keskmises määras.
lg 2 alusel tuleb mõistetavat vangistust suurendada eelmise otsuse järgi kandmata karistuse võrra, s.o. 7 kuud ja 10 päeva vangistust. Ära kantud on eelmise otsuse järgi mõistetud karistusest 40 tundi üldkasulikku tööd, mis võrdub vangistusega 20 päeva. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.