lg.1 p.1 palus prokurör B.T-lt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks ning süüdimõistmise korral välja mõista kõik menetluskulud. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik leidis maakohtu istungil, et süüdistuse kvalifikatsioon on õige ja süüdistus põhjendatud. Samuti leidis kaitsja, et prokurör on karistuse arvestamisel kaalunud kõiki asjaolusid õigesti, kuid leidis, et prokuröri poolt pakutud rahalise karistuse summa on liiga suur ja palus seda vähendada. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja menetlusosalised, leidis, et süüdistatav B.T inkrimineeritava süüteo KarS §424 järgi. materjalidega ja ära pani toime talle kuulanud
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 3 KarS §424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Maakohus leiab, et süüdistatava B.T poolt toimepandud süütegu on kohtueelses menetluses KarS §424 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest. Peale süüdistatava B.T enda poolt süü omaksvõttu on süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja asja kohtulikul arutamisel avaldatud tõenditega: - Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Andrus Aidase poolt 02.08.2008 koostatud väärteoprotokolliga nr. AB 796931, mille kohaselt juhtis B.T samal päeval kell 16.27 IdaVirumaal Alajõe vallas Vasknarva külas mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Nimetatud protokolliga on B.T tutvunud ja nõustunud, kinnitades seda oma allkirjaga (t.l.3) - 02.08.2008 protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtub, et alkoholijoove tuvastati indikaatorvahendiga SL-2 nr.32-17 suuruses 0,41 mg/l. B.T on tuvastamise tulemusega nõustunud ning alkoholisisalduse määramist veres ei nõudnud, kinnitades seda oma allkirjaga (t.l.5) - 14.06.2006 otsusega väärteoasjas nr.2440,06,005451, millega on B.T süüdi tunnistatud Liiklusseaduse §74-19 lg.1 alusel ja karistatud rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 11 700 krooni selle eest, et juhtis Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn – Narva maantee 148.km mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (t.l.36) - 11.08.2008 lõpetamise määrusega väärteomenetluse asjas nr.2230,08,002128 Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.4 alusel (t.l.2) - B.T kahtlustatavana 26.08.2008 antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas, et tõepoolest juhtis 02.08.2008 kella 16.27 ajal Alajõe vallas mootorsõidukit Opel Omega alkoholijoobes, kusjuures varem on teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud rahatrahviga summas 11 700 krooni (t.l.7-9).
lg.1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes KarS §56 peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka 4 süüdlase isikut (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007 kohtuotsus kohtuasjas nr.3-1-1-99-06). Süüdistatav B.T on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Viru Maakohtu 09.05.2007 otsusega tunnistati ta süüdi KarS §215 lg.2 p.1 ja 3 järgi ning karistati vangistusega 5 kuud 27 päeva katseajaga 18 kuud (t.l.21-22-3). Viru Maakohtu 14.05.2007 otsusega tunnistati ta süüdi KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 ja §215 lg.2 p.1, 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud 24 päeva katseajaga 18 kuud (t.l.23-24-1). Väärtegude toimepanemise eest on B.T karistatud 19-l korral (t.l.18-20). KarS §424 järgi kvalifitseeritav süütegu on
lg.3 teise astme kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Maakohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse määramine B.T-le ei ole põhjendatud. Asja materjalide kohaselt on ta käesoleva kuriteo toime pannud ajal, mil tema suhtes oli jõustunud 2 otsust kriminaalasjades tema karistamise kohta tingimisi vangistuse ja katseaja määramisega. Väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud rahatrahvidega kogusummas 36 780 krooni, millest tasutud on vaid 780 krooni (12.01.2004 ja 12.10.2005). Andmeid selle kohta, et peale 12.10.2005 oleks süüdistatav talle mõistetud rahatrahve tasunud kasvõi ositi, asja materjalides ei ole. Süüdistatava seletused maakohtu istungil rahatrahvide ositi tasumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kuigi süüdistatav on käesolevaks ajaks asunud tööle, ei anna see alust talle rahalise karistuse mõistmiseks, kuna kogusumma, mis tal on väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvide eest tasumata, on suur. Asja materjalide kohaselt on ta 2005.aastal toime pannud 8 väärtegu, 2006.aastal 5 väärtegu, 2007.aastal 4 väärtegu ja 2008.aastal 1 väärteo. Samal ajal on teda 2007.aastal kaks korda karistatud kriminaalkorras. Maakohus leiab, et seega ei avalda rahalise karistuse mõistmine B.T-le mingit mõju ja ei hoia teda edaspidi kuritegusid toime panemast. Kuigi eelmine analoogne tegu, s.t. mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, oli toime pandud 29.05.2006 (t.l.36), seega 1 aasta 3 kuud tagasi, ei nähtu, et vahepealsel ajal oleks B.T asunud paranemise teele ja pole õigusrikkumisi toime pannud. Vahepealsel ajal on B.T karistatud seitsmel korral väärtegude toimepanemise eest ja kahel korral kriminaalkorras. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali selle kohta, et liiklusalaste rikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise nöol, on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. KarS §56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.2007 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-14-07). 5 Süüdistatava B.T karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2007 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-24-07). Eelpooltoodu alusel ei nõustu maakohus prokuröri poolt pakutud karistuse liigiga ja leiab, et süüdistatav B.T tuleb antud kriminaalasjas karistada reaalse vangistusega, mis ei ole sanktsiooni määra arvestades suur. Maakohus leiab, et B.T-le tuleb mõista vangistus 4 kuud, mis kuulub KrMS §238 lg.2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks antud kuriteo eest tuleb B.T-le mõista vangistus 2 kuud 20 päeva.
lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eeltoodu alusel tuleb käesolevas asjas mõistetud karistusele 2 kuud 20 päeva vangistust liita Viru Maakohtu 09.05.2007 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse osa 5 kuud 27 päeva vangistust ning sama kohtu 14.05.2007 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse osa 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust. Liitkaristuseks tuleb B.T-le mõista 2 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust.
lg.1 p.1 mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 määruses kohtuasjas nr.3-1-1-69-03 märkinud, et KarS §424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS §50 lg.1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Maakohus leiab, et käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei ole, mistõttu KarS §50 lg.1 p.1 kuulub kohaldamisele. Maakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on otstarbekas kohaldada lisakaristust tähtajaga 2 aastat. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub B.T-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 6525 krooni. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuulub B.T-lt riigituludesse väljamõistmisele ka kaitsjatasu kokku summas 1787,70 krooni (s.h. kohtueelses menetluses 991,20 krooni ja kohtulikus menetluses 796,50 krooni) ning KrMS §175 6 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 36,90 krooni. Anne PALMISTE Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.