Obsah (9)

§ 266§ 199§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 69§ 66

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-15562 (kohtueelses menetlus

§ 266

lg 2 p 3; § 121; § 199 lg 2 p 7, 8 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja I.Z (isikukood xxx; elukoht xxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; õpib ; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi advokaat Vello Sikut M.O (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 3 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada N.I süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; ning tunnistada N.I süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; ning tunnistada N.I süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista N.I-le liitkaristus vangistusena 3 (kolm) kuud;

§ 68

alusel arvestada eelvangistuse aeg 25.-26.03.2008 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.I-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui N.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata N.I-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; määrata N.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x-x xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; tühistada N.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada I.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu;

§ 69

alusel asendada I.Z-ile mõistetud vangistus 1 kuu üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24. juuni 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada I.Z

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada I.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada M.O süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s. o 6 000 (kuus tuhat) krooni;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 25.-26.03.2008 karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda rahalise karistuse 114 päevamäära, s.o 5 700 (viis tuhat seitsesada) krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata M.O-le mõistetud rahaline karistus 114 päevamäära, s.o 5 700 (viis tuhat seitsesada) tasumisele ositi mitte vähem kui 950 (üheksasada viiskümmend) krooni kuus; Viru Maakohtu

1. novembri 2008 otsusega M.O-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada M.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 N.I-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; 2.2.2 I.Z-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; 2.2.3 M.O-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; 2.2.4 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid õllepudel, kviitung, võti, 1 kroonine münt ja klaasikild hävitada; 2.2.5 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Vello Sikutile 331 (kolmsada kolmkümmend üks) krooni 95 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 4100065035); 2 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) N.I-le mõistetavaks karistuseks

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud;

§ 121

järgi vangistus 2 kuud; § 199 lg 2 p 7, 8 järgi vangistus 3 kuud;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 3 kuud;

§ 68

alusel arvestada eelvangistuse aeg 25.-26.03.2008 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 kuud ja 28 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.I-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui N.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata N.I-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; määrata N.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x-x xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) I.Z-ile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi vangistus 1 kuu;

§ 69

alusel asendada I.Z-ile mõistetud vangistus 1 kuu üldkasuliku tööga 60 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24. juuni 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada I.Z

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; 3) M.O-le mõistetavaks karistuseks

§ 266lg 2 p 3 järgi rahaline karistus 120 päevamäära, s.

o 6 000 krooni;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 25.-26.03.2008 karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda rahalise karistuse 114 päevamäära, s.o 5 700 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata M.O-le mõistetud rahaline karistus 114 päevamäära, s.o 5 700 tasumisele ositi mitte vähem kui 950 krooni kuus.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
2. N.I, I.Z-ile ja M.O-le süüdistused N.I on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
3. märtsil
4. a kella 01.29 paiku koos M.O-ga tungis aknaklaasi lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt Viljandi linnas xxxxx xx x asuvasse Märt H.i kasutuses olevasse taara kokkuostupunkti, kus lõhkus tühja klaastaarat, põhjustades varalise kahju 38 krooni. N.I tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena, mis oli toime pandud grupis. N.I on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema

1. aprillil
2. a kella 18.30 paiku tungis kallale Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx elamu trepil Ants S.le, kellele lõi rusikaga näkku, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse. N.I tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise. 3 N.I on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema

1. aprillil
2. a kella 18.30 paiku koos I.Z-iga tungis ukse avamise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx elamusse, kust varastas Ants S.le kuulunud kodukinosüsteemi kõlarid, põhjustades varalise kahju kokku 3500 krooni. N.I tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. I.Z-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta

1. aprillil
2. a kella 18.30 paiku grupis koos N.I-ga tungis ukse avamise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx elamusse, kust varastas Ants S.le kuulunud kodukinosüsteemi kõlarid, põhjustades varalise kahju kokku 3500 krooni. I.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. M.O on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta

1. märtsil
2. a kella 01.29 paiku koos N.I-ga tungis aknaklaasi lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt Viljandi linnas xxxxxx xx x asuvasse Märt H.i kasutuses olevasse taara kokkuostupunkti, kus lõhkus tühja klaastaarat, põhjustades varalise kahju 38 krooni. M.O tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud grupis. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning N.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§-de 266 lg 2 p 3; 121; 199 lg 2 p 7, 8 järgi; I.Z-i tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ja M.O tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 266lg 2 p 3 järgi.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid N.I karistamise kokkuleppemenetluses. N.I karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid I.Z-i karistamise kokkuleppemenetluses. I.Z-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid M.O karistamise kokkuleppemenetluses. M.O karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava N.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava I.Z-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava M.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 90 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 5 1) N.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101 krooni 85 senti (110.65 + 991.20) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2) I.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101 krooni 85 senti (110.65 + 991.20) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 3) M.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101 krooni 85 senti (110.65 + 991.20) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid õllepudel, kviitung, võti, 1 kroonine münt ja klaasikild tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. N.I on viibinud eelvangistuses 25.-26.märts 2008.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. M.O on viibinud eelvangistuses 25.-26.märts 2008.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 6