← Eesti

1-08-16591/1

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-16591

(05231801909)Otsuse kuupäev
  1. märtsil 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Katrin Tron Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste Kriminaalasi Süüdistatav Edasikaebamise kord S.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi lühimenetluses S.V, elukoht: XXX, ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab OÜ A , , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 4-l korral, viimati - 15.06.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 alusel rahalise karistusega 4000,- krooni, väärteokorras karistatud 4-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada S.V KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4,6,7 ning KarS § 74 alusel allutada S.V üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et S.V üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: • elama alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Katseaja alguseks lugeda 18.03.2009.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista S.V-lt tsiviilhagi EA(XXX) kasuks summas 29 000,- krooni. Ülejäänud osas ( 18 000,-krooni) jätta hagi rahuldamata. Välja mõista S.V-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1439,60 krooni. S.V tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „S.V, 1-08-16591, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Ekspertiisitasud summas 7300,-krooni jätta riigi kanda. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK S.V on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupis tuvastamata isikutega tungis ajavahemikul 25.06.2005.a. kella 16.00 – 26.06.2005.a. kella 17.45 aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas, XXX asuvasse lukustatud korterisse nr 4 ning võttis sealt võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära EA´ale kuuluva sülearvuti Ordi Enduro CL 51 P maksumusega 13 000,- krooni, lauaarvuti Compaq maksumusega 5000,- krooni, koduarvuti komplekti maksumusega 10 000,- krooni, videomagnetofoni Panasonic maksumusega 5000,- krooni, kaasaskantava raadio/CD-mängija Aiwa maksumusega 1000,- krooni, meeste nahkjope maksumusega 4000,- krooni, meestekingad Ecco maksumusega 2000,- krooni, talvesaapad Columbia maksumusega 2000,- krooni, spordijalatsid Adidas maksumusega 1000,- krooni, autoraadio/CD – mängija paneel Sony CDX maksumusega 1000,- krooni, lastedressid Spiderman maksumusega 400,- krooni, lastedressid Picken maksumusega 400,- krooni, EV kodaniku passi EA nimele ning videokasseti, alkoholi ja toiduaineid 1000,- krooni väärtuses, tekitades EA varalise kahju 45 800,- krooni. Seega pani S.V toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega. 17.03.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas S.V, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Seletas, et käesoleval ajal töötab OÜ A , tal on rase elukaaslane, peale 2005.a. pole tal seadustega probleeme olnud, tal on nüüd uus seadusekuulekas elu. Tsiviilhagiga on nõus. Kinnitas, et on füüsiliselt terve, andis nõusoleku vangistuse asendamisega ÜKT -ga. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning S.V poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava S.V süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 32 – 35, 48 - 50), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et Ka: - Kannatanu EA´a ütlused, milles seletas, et 25.06.2005.a. kella 16.00 paiku lahkus oma korterist ning tulles tagasi 26.06 kell 17.45 avastas, et korterisse on sisse murtud ja kadunud olid järgnevad esemed: Lap top arvuti maksumusega u 13000, lauaarvuti komplekt (kuulub Rahandusministeeriumile) maksumus 5000,- krooni, koduarvuti komplekt maksumusega 10 000,- krooni, kaasaskantav raadio CD – mängija maksumusega 1000,- krooni, videomagnetofon Panasonic maksumusega 5000,krooni, autoraadio CD paneel Sony maksumusega 1000,- krooni, lastedress Spiderman maksumusega 400,- krooni, lastedress Picken maksumusega 400,- krooni, jalanõud meeste kingad Ecco maksumusega 2000,- krooni, vabaaja jalatsid Adidas maksumusega 1000,- krooni ja hallid talvesaapad Columbia maksumusega 2000,krooni, pruuni värvi meeste nahkjope maksumusega 4000,- krooni, erinevad pisiesemed (alkohol, toiduained, videokassett) maksumusega 1000,- krooni ja EV pass tema nimele. Kahju kokku 45800,- krooni, mille ulatuses esitab ka tsiviilhagi. Teos kahtlustab LM poega, kuna kuu aega tagasi läks kaduma keldrist 2 jalgratast. L.M nägi, et ta lahkus kogu perega kodunt ja oli teadlik, et ta antud ööl ei viibi kodus. (tl. 4 – 5, 6); - - - - Tunnistaja MM´i ütlused, milles seletas, et tema isa LM elab XXX–
  3. 26.06.2005.a. kella 06.00 hommikul oli ta isa juures ja abistas teda. Umbes kella 13.30 ajal vaatas aknast välja ja nägi, et kaks meest tulid trepikotta, trepikoja uksed olid lahti. Ta läks vaatama kuhu võõrad lähevad ning mida neil on vaja. Üks isik ütles, et tahab süstida. Ta palus isikul lahkuda, mida ta ka tegi. Ta märkas, et korter nr 4 akna ees ei ole klaasi. Antud aken avaneb trepile. Ta helistas politseisse. Politsei tuli kohale ja ütles, et korteris nr 4 on toimunud vargus. Politseinikud ütlesid, et vargad väljusid korterist läbi teise väljapääsu. Nimetatud majas on igas korteris kaks väljapääsu, õue ja tänavale. Talle näidati politseis isikute fotosid, kuid ta ei tundnud ära isikuid, kes viibisid XXX tänaval, kui EA korterisse sisse murti. Ta mäletab, et need isikud nende maja trepikojas tegid midagi, kuid aknast ei olnud näha eriti, mida nad täpselt tegid. Nägi isikuid siis, kui tegi aknapeal suitsu. Ta ei tea kas isikud olid eestlased või venelased. (tl. 9 – 13); Sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXX . Korteril kaks sissepääsu ust, uksed ja lukud terved. PVC aknal puudub klaas. Köögis, elutoas asjad segamini. (tl. 14 – 15); Puhtsüdamlik ülestunnistus, mina S.V sünd 09.09.73.a. teen puhtsüdamliku ülestunnistuse korteri varguse kohta mis toimus 2005.a. 06 aadressil XXX majast. Korterisse sisenesin välisukse kõrval oleva akna kaudu klaasi eemaldamise teel, korterisse sisenes koos Risto Tolliga. Korterist võtsime videomakki, sülearvuti, alkoholi, nahkjope, talvesaapad. Asjad viisin XXXelava juhututtava juurde. Antud isik oli meesterahvas vanuses 45 – 50 aastat. Maja asus XXXalguses metallist kaarhalli juures. Antud asjad müüs ilmselt Risto Tolli ilmselt järgmise päeva hommikul. Ise ma müügist raha ei saanud antud asjade müügist minu arust süüa, alkoholi, muid asju. Kahetsen antud tegu. S.V 27.02.2006.a.(tl. 31); Tunnistaja IK´u ütlused, milles seletas, et naabrimees MN tõi kord 2005 aasta suvel S.V ja veel terve karja tuttavaid tema tuttavaid tema aeda ning nad istusid ja ajasid juttu.
  4. aasta suvel istus ta Marguse äiapapa Toivoga aias, kui Margus tuli koos pundiga kohale. 26.06.2005.a. ei toonud Marek tema korterisse XXX mitte midagi võib-olla viisid midagi Marguse juurde. Kui Margus ja Marek tulid, siis neil mingid kilekotid olid küll, aga seal olid joogid. Arvuti ja protsessori toomisest ta ei tea midagi. Mingist nahkjopest ei tea ta ka midagi, et oleks kellelgi seljas olnud, istusid särgiväel õues. (tl. 39 – 41); Vastastamiseprotokoll, vastastamine Risto Tolli ja S.V vahel, kes on tuttavad. M.K oli 2005.a. suvel Tallinnas XXX tänaval, algul üksinda ja siis Risto Tolliga. R.T me ei olnud Tallinnas XXX tänaval kunagi koos S.V. M.K avas XXX 2 a maja akna siis, kui esimest korda üksinda sellel aadressil käis, Ristot siis XXX tänaval ei olnud, kui ta akna avas. R.T tema akent ei avanud ja ei näinud, kuidas S.V selle akna avas. M.K XXXvõtsid kaasa sülearvuti ja veel midagi, kuid ei mäleta. Teisel korral käis koos Risto Tolliga ja võttis kaasa lauaarvuti ja sendid, teisi asju ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes. R.T tema ei võtnud sellest korterist midagi kaasa, sest teda selles korteris ei olnud. M.K ta ei mäleta kuidas korterist lahkus, kuna käis seal kaks korda. R.T ta ei ole selles korteris käinud, seega ei ole sealt ka lahkunud. M.K asjad mis varastas müüdi maha, tema müümise juures ei viibinud. R.T tema ei tea asjadest mis sai. M.K
  5. aasta suvel viisid varastatud asjad Tööstuse tänaval asuvasse korterisse, kus elab Igor. R.T talle ei tule tuttav ette, et ta oleks kuskil Tööstuse tänaval asuvas korteris olnud. M.K teab, et sülearvuti viis Risto Tolli koos kellegiga müüki. M.K varastatud asjade pandimajja andmise eest sai ta õlut, juua ja süüa. (tl. 53 – 56); Kohtuistungil kannatanu E.A kinnitas, et tema korterist ära varastatud sülearvuti Ordi Enduro maksumusega 13000,-krooni ja lauaarvuti Compaq Presario maksumusega 5000,-krooni kuulusid Rahandusministeeriumile, abikaasa neid Rahandusministeeriumi arvuteid kodus kasutas. Kinnitas, et akna lõhkumisega oli talle tekitatud kahju 1200,-krooni, kas tšekid on alles pole kindel. Kohtunik asub seisukohale, et S.V on kohtus end süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning S.V süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8 järgi, kuna ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja grupis eeluurimisel tuvastamata isikutega. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik S.V süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.V on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 4-l korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises aastal 2005.a., viimasel ajal on ta käitunud seadusekuulekalt, tema enda sõnade kohaselt elab ta nüüd hoopis teist elu, tal on perekond, suvel sünnib laps, ta töötab ametlikult OÜ Alved, ta on füüsiliselt terve. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et S.V-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses ning asendada selle karistuse üldkasulikku tööga, S.V oli ise sellega nõus. Tsiviilhagi on esitanud EA summas 47 000,- krooni, mis on põhjendatud summas 29 000,krooni ja kuulub S.V-lt välja mõistmisele. Ülejäänud summas – 18 000,-krooni tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna nagu seletas kohtus kannatanu E.Aav kaks arvutit üldmaksumusega 18 000,-krooni kuulusid Rahandusministeeriumile, Rahandusministeerium nende arvutite maksumuse osas kannatanu abikaasa vastu pretensioone pole käesoleva ajani esitanud. Antud kriminaalasja raames pole Rahandusministeerium esitanud tsiviilhagi ka S.V vastu. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.