HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-09-2380 (08230109952) Otsuse kuupäev 24. m sil 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Silvi Hindrikson Ringkon

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav L.R, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab mitteametlikult, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada L.R KarS §

§ 25lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 24.

1. – 25.06.2008.a. (s.o. 2 päeva) lugeda karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta kandmata jäänud vangistus ( 2 kuud ja 18 päeva) L.R-i suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 18 kuulise katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt KarS § - le 75 lg 1 on L.R käitumiskontrolli ajal kohustatud: - elama oma alalises elukohas aadressil: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 24.03.2009.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista L.R-ilt tsiviilhagi summas 7000,- krooni ÜM kasuks. Välja mõista L.R-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. L.R tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „L.R, 1-09-2380, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK L.R on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 24.06.2008.a. kella 11:30 paiku, viibides Tallinnas Mereakadeemia lähedal asuvas busside lõpppeatuses, püüdis ära võtta võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, aga nimelt: purustanud sõiduauto Xxxreg.nr xxx ukseklaasi, võttis sealt sündmuskohale saabunud politseitöötajate nähes ÜM kuuluva automagnetofoni AEG ja selle juurde kuuluva esipaneeli kogumaksumusega 4500,- krooni, aga ka ÜM nimele välja antud dokumendid: meremehe tervisetõendi, transpordivahendi juhi tervisetõendi, tõendi transpordivahendi juhtimiskursuse lõpetamise koht, sõiduauto Xxxreg.nr xxxtehnilise passi, sõiduauto Xxx reg.nr xxx kindlustuse kuni 05.07.2008.a., kõik dokumendid on materiaalse maksumuseta, juhilubade kaaned maksumusega 45,- krooni, kogusummas 4545,- krooni, pärast seda püüdis sündmuskohalt põgeneda, kuid peeti kinni politseitöötajate poolt. Seega L.R, oma tahtliku tegevusega pani toime kuriteo katse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.R esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 24.03.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas L.R, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagiga on nõus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning L.R-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava L.R-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 20 - 25) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et oli ühe noormehe korteris Paasiku tänaval ning hommikul hakkas jala koju minema ning möödus Mereakadeemiast, kus nägi parklas punast värvi autot. Autol oli esipaneeliga magnetofon, mille otsustas ta ära võtta. Ta võttis maast kivi, lõi puruks kaassõitjapoolse esiukse klaasi ja siis avas kindalaeka ja võttis sealt dokumendid. Pärast seda hakkas ta lahkuma ning nägi lähenemas politseiautot. Ta hüppas autost välja ja jooksis piki soojustrassi tühermaa suunas, kuid 150 meetri pärast peeti ta kinni. Mingeid laskmisi ega hüüdmisi ta ei kuulnud. Ta ei näinud, et keegi oleks teda jälginud, kuidas ta auto klaasi purustas ja autosse ronis. Ka: - Kannatanu ÜM ütlused,
3. aastal juuni alguses parkis oma sõiduki Xxx reg.nr xxx Mereakadeemia parklasse ning 11.07.2008.a. avastas, et sõiduki parempoolne aknaklaas (2000,- krooni) on purustatud ning varastatud oli automakk koos esipaneeliga ja erinevad dokumendid tema nimele (tehniline pass, meremehe tervisetõend, kindlustuspoliisid, mootorsõiduki koolituskursuse dublikaat) ning autodokumendi kaaned hinnaga 45,- krooni. Varas lõhkus kogu armatuuri (5000,krooni). Tagasi on ta saanud automaki AEG koos esipaneeliga, dokumendid tema nimele ning dokumendi kaaned. Tsiviilhagi esitab summas 7000,- krooni (aknaklaas ja armatuur). (tl. 36 – 39); - Tunnistaja S Nikoforov ütlused, 24.06.2008.a. olles patrullis said väljakutse kell 11:25 Mereakadeemia juurde, kus meesterahvas purustas autoklaasi ning tungis autosse. Kohale jõudes nägid punast värvi xxx ning nägid, et isik võttis autost midagi ja pani jooksu. Isikul oli käes automakk lahtiste juhtmetega. Ta andis isikule korralduse „Politsei seis“ eesti keeles, kui ka vene keeles. Seljatagant kuulis ta käsklust „Politsei seis, tulistan“ nii eesti, kui ka vene keeles ning toimus lask. Isik viskas makki põõsasse ning suurendas kiirust. Toimus ka kolmas lask. Isik peeti kinni. Põõsast leidsid auto dokumendid ja automakki põhiosa ning isiku varukast automaki esipaneeli. Isik, kes kinni peeti oli L.R. (tl. 2 – 3); - Tunnistaja A Sergejev ütlused, 24.06.2008.a. olles patrullis said kell 11:25 väljakutse Mereakadeemia juurde, kus noormees lõi auto aknaklaasi katki. Kohale jõudes nägid, et isik autoakna kaudu midagi seal teeb. Isik nägi neid ning võttis autost rippuvate juhtmetega automaki ning pani jooksu. Nad jooksid isikule järgi, tema viimasena. Tema paarimehed eespool hakkasid andma korraldusi „Seis Politsei“ nii eesti, kui vene keeles. Kuna isik ei reageerinud, võttis ta oma teenistusrelva ja andis korralduse „Seis Politsei, tulistan“ ning tegi hoiatuslasu. Paar sekundit hiljem andis korralduse vene keeles ja tegi hoiatuslasu. Isik viskas asjad põõsasse ja jätkas kiiremalt jooksmist. - - - Siis tegi ta kolmanda hoiatuslasu. Isik peeti kinni. Põõsastest leidsid pärast automaki ja autodokumente. Isiku turvakontrollimise käigus leidsid automaki AEG esipaneeli. (tl. 7 – 8); Tunnistaja M K ütlused, 24.06.2008.a. olles tööl EMA-s vahiohvitserina ning jälgides turvakaamera kaudu territooriumi, mis asub EMA kõrval ja kus pargivad ajutiselt kadetid autosid, avastas, et keegi kodanik tuli auto juurde ja lõi auto parempoolse akna puruks punasel autol. Ta helistas politseisse. Kodanik ronis autoaknast sisse ning lammutas seal midagi. Auto omanik on kadett M. (tl. 9 – 10); Sündmuskoha vaatlus fotodega, vaadeldi sündmuskohta Mustakivi tee 25 ja sõiduautot xxx . Sõidukil parempoolne esiklaas lõhutud, klaasikillud asuvad autos ja auto kõrval. Kõik ukselukud on välisel vaatlusel terved. Sõiduk vaatluse momendil lukustatud. Koht autoraadio jaoks on tühi ja on näha juhtmeid. Salongis on asjad laiali. Süütelukk terve. (tl. 11 – 13); Asitõendi vaatlus fotodega, vaadeldavaks asitõendiks on automakk Aeg, autodokumentide kaaned ja dokumendid Ü M nimele. Asjad tagastatud omanikule. (tl. 32 – 35); Kohtunik asub seisukohale, et L.R on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema, tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning L.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik L.R-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.R on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo katse toimepanemises, ta kuskil ametlikult ei tööta, tal tuleb hüvitada tsiviilhagi ja tasuda menetluskulud. Seega pole otstarbekas mõista kergemaliigiline karistus- rahaline karistus, vaid tuleb talle mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga L.R on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74,75 sätteid, määrates, et mõistetud karistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid. Tsiviilhagi on esitanud ÜM summas 7000,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub L.R-ilt välja mõistmisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik